Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi(www.alkranel.ee). 5. LOOMASTIK Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks, nimelt planktoniks, bentoseks ja nektoniks. Planktoniks ehk hõljumiks nimetatakse kõiki väikesi organime kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid kas puuduvad või on nõrgalt arenenud ja kes justkui hõljuvad vees. See on muide õige vaid osa planktoniliste organismide koht, sest paljud neist suudavad sooritada sadadesse meetritesse ulatuvaid ööpäevaseid vertikaalseid rändeid. Mere fütoplanktonis on eriti
neid ei taaskasuta ja lihtsalt loodusesse viskavad. Selline kilekottide maha loopimine tekitab aga väga suurt kahju looduses elavatele loomadele. Plastikkotid tekitavad loomade seas huvi, kuna need on valged, läikivad ja krõbisevad. Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks vm toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. Kuid ega ei ole head ilma halvata. Biolagunevatel kottidel on ka oma miinused. Üheks neist
jäätmeid märkamatult palju. Poodi minnes on praktiliselt kõik tooted ülepakendatud : leib, juust, vorst, piim, puuviljad ning seda nimekirja võikski loetlema jääda. Nii jaotataksegi igal aastal 500 miljardit kuni triljon kilekotti. Kusjuures, kõigest alla kolme protsendi plastikkottidest satub ümbertöötlusesse. Plastikaat ei kõdune looduses, kuid vees laguneb väga väikesteks tükkideks ning imeb endasse erinevaid vette sattunud kemikaale. Mereelukad peavad ,,plastikhõljumit" planktoniks ning näiteks kalad söövad niinimetatud toitu ja sedamoodi satub kilekott meie söögilauale tagasi. Siinkohal meenutaks ühte vahvat vanasõna : kui ise supi kokku keerasid, pead selle ka ära sööma! Maitsvat uhhaad kalasõpradele. Viimastel aastakümnetel on hakanud levima trend, kus silma pilgutamata ehitatakse metsade asemele luksuslikke elamurajooni, seejuures Maa ,,kopsud" hävitatakse. Populaarsem, kui metsa asustamine, on siiski rannajoone täisehitamine
Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi. Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks: planktoniks (hõljum), bentoseks (põhjaelustik) ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). Ookeani taimestik ja loomastik Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida
Maismaaga võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta on 12,34 kg/m2. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi. (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks: planktoniks (hõljum), bentoseks (põhjaelustik) ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja- taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes
Armastab rannikulähedasi alasid. Kalurid ei salli, lõhub kalavõrke, hea ujuja. Poegib kevadesl, poeg 60-80 kg raskune. 5. VALGEVAAL (Delphinapterus leucas) on nähtud Kolga lahes, kuni 6m ja 1tonn. 60'venelased arvasid et allvelaev, jälitasid. 6. LÄIKSILM VAAL (Tursiops truncates)selg ja küljed mustad, kõhualune valge. 7. Valgekoon-delfiin ; Valgekülg-delfiin; Ebamõõkvaal(kuni 26 m ja 60 t); LÄÄNEMERE PLANKTON Planktoniks e. hõljumiks nim vees hõljuvate taimede ja loomade kogumit. Tavaliselt on hõljumiorganismide kulgemiselundid nõrgalt arenenud ja nende aktiivse liikumise võime piiratud. Seetõttu need organismid hõljuvad vees enam-vähem passiivselt, kandudes vee liikumise mõjul ühest kohast teise. Planktilise eluviisiga võivad olla nii taimed kui ka loomad. Vastavalt sellele räägitakse fütoplanktonist ehk taimehõljumist, nis koosneb üherakulistest või
lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM)
annaabi.ee 
