Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2.
Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 456* 2,5 = 1140 ha Ruhnu saare mõõtmine digitaalplanimeetriga U1=460 U2=461 U3=461 Neli ruutu 158 Neli ruutu 159 Neli ruutu 158 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 461 * 2,53 ha = 1166,33 ha
Seega on graafiliselt pindala määramisel piiritletud klassitüki pindala 60,97m2. Ülesanne 3. Töö ülesandeks on pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine elektronplanimeetriga. Selleks tuleb asetada planimeetri luubiosa oma joonisele ühte punkti, vajutada nuppu ,,start" ning liikuda luubi sees oleva täpikesega mööda joont päripäeva. Jõudes luubi sees oleva punktiga alguspunkti sain ekraanilt lugeda väärtuse 214, mida korrutasin pindala saamiseks 0,25-ga. Sain, et planimeetriga mõõtes on piiritletud klassiruumi pindala 214*0,25=60,25 m2.
4) Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides 5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. 6) Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt. Eesti kohaliku kitse lihajõudlus on väga tagasihoidlik (nagu ka teistel piimakitsetõugudel), sest ühe aasta pikkusel üleskasvatamisel saadakse vaid 12 kg massiga lihakehasid. Järeldus: Kitse lihakehade nahaaluse rasva rasvhappeline koostis on sarnaneb lammaste rasvale palju enam kui veiste ja sigade rasvale. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast. Suur erinevus on
Siis tehakse esimene ümbervedamine ja kirjutatakse üles teine lugem ja siis teine ümbervedamine ja kolmas lugem. Seejärel arvutatakse lugemite vahed, hinnatakse lubatavust (vajadusel korratakse ümbervedamist) ja arvutatakse keskmine lugemite vahe (u k). Keskmist kasutades arvutatakse pindala: P = p × uk. 4.5. Millise täpsusega saadakse kõlviku pindala ja kuidas toimub täpsuse hindamine? Täpsus ~0,2% maatüki pindalast. Planimeetriga saab määrata ~0,3% täpsusega igasuguse konfiguratsiooniga maatükkide pindalasid, mis on plaanil suuremad kui 5 cm2. Pindala planimeetri abil mõõtmise täpsus sõltub põhiliselt jäotise väärtuse ja lugemite vahe määramise vigadest. Lugemite vahe määramise täpsus sõltub: mõõteratta lugemite vigadest kontuuri ümbervedamise vigadest mehaanilistest (paberi pinna ja mõõteratta rihvelduse kvaliteedist tingitud) hõõrumisvigadest
mõõdistamise andmed. Täpsus sõltub plaanil mõõdetud joonte pikkusest, plaani mõõtkavast ja ka kujundist. Täpsemad tulemused saadakse suuremõõtkavalistel plaanidel ja maatüki kolmnurkadeks jaotamisel. Täpsus on ligikaudu 0,5% maatüki pindalast, seetõttu ei sobi selle meetodiga määrata katastriüksuste üldpindala või ehitiste pindala. 4. Pindala mehaaniline määramine toimub plaanil spetsiaalse aparaadiga- planimeetriga. See on kiire ja mugav viis ükskõik millise kujuga ja pindala vahemikuga 3...300 cm2 plaanil maa-ala pindala saamiseks. Kasutatakse juhul, kui on olemas plaan, aga puuduvad looduses tehtud mõõtmisandmed. Pindala määramiseks asetatakse planimeeter horisontaalsel alusel plaanile. Alustades valitud lähtepunktist kontuuril, liigutakse mõõtetäpiga mööda mõõdetava maatüki kontuuri plaanil. Mõõtetäpi liikudes veereb
suurem võimalus, et järgmise tsükli värske õhk seguneb eelmise Ekspluatatsioonis võib leida keskmise indikaatorrõhu mehaanilise pindala suhe. töötsükli põlemisjääkidega. indikaatoriga reaalselt mootorilt võetud indikaatordiagrammi järgi. p = 0,95... 0,97 4-taktilistel mootoritel Kui 4-taktilisel mootori väljalasel ja silindri laadimisel värske õhuga Selleks tuleb planimeetriga mõõta saadud diagrammi pindala ja p = 0,96... 0,98 2-taktilistel otseläbipuhe mootoritel aitas kaasa kolvi surve- ja imemiskäik, siis 2-taktilisel mootoril see jagada see diagrammi pikkuse ja mehaanilise indikaatori vedru p = 1,0 2-taktilistel kontuurläbipuhega puudub. mastaabi korrutisega . mootoritel
utt Tall 67 17 17 1 35 kuud) Üle 38 kilostel talledel toimub kehamassi juurdekasv rohkem rasva koguse suurenemise arvel ja seepärast on kvaliteetsema liha saamiseks soovitav lambad realiseerida 4045 kg kiloselt · Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt. 2.1.2. Lammaste pügamine, villajõudlus ja villa pügamisjärgne käitlemine Olulisim näitaja on lammaste villajõudlus. Villatoodang- aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Põhikarja lambaid (uted, jäärad) pügatakse kas üks kord aastas, kaks korda aastas või
Täiskasvanud utt 30 16 1 47 Tall (67 kuud) 17 17 1 35 Üle 38 kilostel talledel toimub kehamassi juurdekasv rohkem rasva koguse suurenemise arvel ja seepärast on kvaliteetsema liha saamiseks soovitav lambad realiseerida 4045 kg kiloselt 6) Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt. Piimalambatõud Piimalambatõugusid ei ole maailmas väga palju. Tänapäeval teatakse umbes kahte tosinat lambatõugu, kellest enamikku kasvatatakse Vahemereäärsetes või sellega piirnevates riikides. Kõikidelt piimalammastelt saadakse suure valgu ja rasva sisaldusega piima, kuid erinevate tõugude piimajõudluses eksisteerivad suured erinevused. Maailmas kõige suurema piimajõudlusega on friisi piimalambad. Tänapäeval eristatakse
annaabi.ee 
