siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11
Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega.Nende kunstnikud ja käsitöölised valmistasid ilusaid metallist, luust ja kivist esemeid. Viikingid olid ka suured laevaehitajad ja vilunud meremehed. Viikingid ehitasid suurepäraseid kergeid, kuid vastupidavaid puulaevu. Kohalikuks kauplemiseks kasutati väiksemaid kalapaate. Suuremad ja aeglasemad kaubalaevad - knarrid- olid madala põhjaga ning nendega oli kerge randuda, et peale laadida kaupu ja kariloomi. Üleulatuvate äärtega plangutus tugevdas laeva keret. Knarri tüüriti ühe ahtriaeruga. Röövsalgad reisisid kaugetele randadele kiirete pikklaevadega, mis olid samuti madala põhjaga ja olid ka ühtlasi ka kõige suuremad ja kiiremad laevad ehk langskipid- , mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead VIII sajandil asusid nad Skandinaaviast oma pikkadel laevadel merd sõitma. Mõned suundusid põhja või lääne poole, leidmaks
Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel.
Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja
Tekilaud, 7. Tihvt, 8. Puitkork, 9. Tihtimismaterjal ja tihtimismastiks, 10 tekiplaadistus, 11. presspruss. 12. Topeltpõhja plaadistus, 13. Tahvlid, 14. Laagid, 15. Parras, 16. Otsavahesein. Joon. 9.9.. a) lastiruumi põhja: b) higilauad lastiruumis parrastel, 1- tankilagi, 2- laagid, 3- laakide kinnituslatt, 4- tekiplangutus, 5- äärepruss, 6- pilsikaan, 7- pardakaar, 8- kinnitushaak, 9- higilauad. Lastiruumis kasutatakse laakidele paigutatud plangutust. Laadluugi all kaetakse plangutus täiendava plankkatte - padjaga, mille ülesanne on kaitsta plangutust lasti allalaskmisel või kukkumisel tekkida võivate vigastuste eest. 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.10. Puitplangutuse kinnitamine tekile.
Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui.
Paat aeti mõnituste saatel tagasi. Eskaader hiivas ankrud. Orkaan saabus öösel. Erakordselt tugev torm pühkis eskaadri meeletu jõuga laiali. Üksteise järel heitis ta laevad kaldale. Koos kullaga läksid põhja ka Kolumbuse vaenlased. Oodanud tormi lõpuni, suundus admiral Ameerika rannikule. Väina otsinguil kurseerisid tema laevad kaua aega. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Parda plangutus hakkas vett läbi laskma. Peaaegu kõik ankrud olid kaotatud. Laevade põhja uuristasid laevaoherdid, nii et poordid meenutasid meekärgi. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma. Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Kinnitanud kaks ülejäänud laeva teineteisega parras parda külge, viis Kolumbus need ühes vaikses abajas madalale. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Ohvitser Diego Mendez õigustas usaldust
-Ligikaudu viiendiku ulatuses säilinud kunagise 16 meetri pikkuse ja 6 meetri laiuse Maasilinna laeva ehituskonstruktsioonis esinevad iseärasused, mis on tõmmanud enesele tähelepanu sellega, et neile ei leia samaaegseid vasteid mujalt maailmast ning vöörtäävi kiilule kinnitamise viis on ainukordne nähtus laevaehitusajaloos üldse''. Lisaks vöörtäävi kinnitusviisile kuuluvad ehituskonstruktsiooni iseärasuste hulka kiilu konstruktsioon ja kiilupalk ise, kahekordne plangutus - alumine klinker- ja pealmine karveelplangutus - ning klinkerplangutuse ühendus laeva kaartega Uisk-Muhu saare meistrid on hoidnud uisu ehitustraditsioone elus alates viikingiajast. Uisk oli algselt raa-purjega sõjaalus. Pärast muistset vabadussõda kujunes uisust gutterpurjestusega posti- ja kaubalaev, mille tunnusteks olid sirged täävid, madal süvis, lai kere, avatud tekiosa, kaks paari aerusid ja hiigelsuur kahvelpuri. Muhulaste ametlikud
annaabi.ee 
