Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton.
Sõna "asteroid" tähendab õieti tähesarnast keha. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka.Neid on nimetatud ka planetoidideks. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
ASTEROIDID Mis on asteroid ? Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane taevakeha' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Kuidas asteroidid tekkisid? H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: 1
Asteroidid Asteroidi tähendus Asteroidid on ümber Päikese elliptilistel orbiitidel tiirlevad väikesed kehad. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroide on nimetatud ka "planetoidideks" ehk planeedisarnasteks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnane. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad punktidena (nagu tähed), mitte ketastena (nagu planeedid). Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Asteroidide kuju ja suurus Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad
Fifth level ASTEROID § Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km, nimetatakse asteroidiks. § Asteroid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidele ümber Päikese. (Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese) § Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. § Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. § Neid nimetatakse ka planetoidideks. § Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioonist ei piisa kerakujuliseks muutumiseks. § Vähesed asteroidid on suurema läbimõõduga kui 100 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. SUURIMAD ASTEROIDID Ceres § Läbimõõt 1003 km § Avastamise aeg 1.jaanuar 1801 Pallas § Läbimõõt 608 km § Avastamise aeg 28.märts 1802
Referaat Koostaja: Hendrik Rummel Klass: 9.a Veebruar 2010 Nimetus Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks
jäädavat kahju ning tappa tuhandeid, isegi sadu tuhandeid inimesi. Üldjuhul ei tee inimesed neil kolmel erilist vahet, kuigi nad on väga erinevad. Igal neist on oma lugu, mida see referaat ka kirjeldab. Pilt 1. Komeet McNaught kolme galaktika taustal. 3 Asteroidid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi.
2 20.sajandi kuulsaim komeet on Hale-Bopp, mis läbis 1.04.1997. aastal periheeli. Teda peetakse üheks oma aja kõige heledamaks ja vaadelduimaks komeediks, mis oli palja silmaga nähtav 18 kuud. Komeet sai oma nime astronoomide Alan Hale ja Thomas Bopp järgi, kes avastasid komeedi 1995. aastal. Hale-Bopp'i tuuma läbimõõduks on 40 kilomeetrit ja tiirlemisperiood on 2533 aastat. Asteroidid Asteroidideks ehk planetoidideks nimetatakse planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna asteroid on tulnud kreeka keelest ja tähendab tähte. Füüsikaline sarnasus tähtedega puudub, kuid teleskoobiga vaadates paistavad asteroidid punktidena nagu tähedki. Arvatakse, et asteroidid on jäänused, mis jäid üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Oletavalt ei lubanud Jupiteri tugev gravitatsiooniväli
Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse.
Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Komeet Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Meteoriit Asteroid Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Suurte meteoriitide
2. Asteroidid 2.1 Mis on asteroidid? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab õieti ,,tähesarnast taevakeha". See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. 2
annaabi.ee 
