Finantsprognoosid Kooseneb prognoosidest tavaliselt kuni kolmeks aastaks. Koostatakse majandusaastate kaupa. Kalkulatsioonide objektiivsemaks koostamiseks on mõistlik tutvuda juba tegutsevate analoogilise tegevusala ning suurusega firmade aruannetega käibe, hinnapoliitika ja kasumimarginaalide kohta: kasumiaruanne-bilanss-kassavoog. Kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks (kasumiprognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks (rahavoogude prognoos aastate lõikes ülejäänud planeerimisperioodiks). Bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Näidatakse ära, kas teenust ostetakse sisse või on palgal oma raamatupidaja või koguni finantsosakond, mida juhib finantsjuht. Finantsprognooside koostamise seisukohalt on oluline tuua raamatupidamise sisekorraeeskirjadest
viimine tarbijani. o o Finantsprognoosid o o Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: o · Alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. o · Kasumi prognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks. o · Kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks) o · Rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks. o · Rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks. o · Bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Kui ettevõtte üldjuhtimist ja personalijuhtimist käsitletakse peatükis "Juhtimine ja personalistrateegia",
· Tulevaste tulude ja kulude planeerimine: · Prognoositakse · alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud · toote/teenuse omahind ehk otsekulud · püsikulud · müügihind ja müüdavad kogused, millest saadakse käive · Kasumi prognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks · rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks · rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks · bilansside prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks Stardikapitali vajaduse hindamine · Põhikapital - 40 000 või 400 000 · Kulutused: · firma registreerimisega seotud kulutused (riigilõivud, notaritasud, pangakonto avamisega seotud kulud) · firma stiili kujundamisega seotud kulud · kontoritarvete hankimisega seotud kulud · kontoriseadmete hankimisega seotud kulud · kontorimööbli hankimisega seotud kulud
- Osaleb ettevõtte juhtimises. 13. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus: kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks; kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks); rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks; rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks; bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga: Inglise keeles termin ,,bootstrapping" olukord, kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese
Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus: kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks; 13 kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks); rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks; rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks; bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese
Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus: kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks; 13 kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks); rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks; rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks; bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese
· Osaleb ettevõtte juhtimises 15. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Finantsplaneerimise käigus planeeritakse: alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Sellest lähtuvalt sõltub planeeritu detailsus: kasumiprognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks ja kvartalite lõikes teiseks tegevusaastaks; kasumiprognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks (nt kolm aastat, kui eesmärgid on püstitatud kolmeks aastaks); rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks ja kvartalite lõikes teiseks aastaks; rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks; bilansside prognoos aastate lõpu seisuga planeerimisperioodiks. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese
lus ning pingekvaliteedi oluline tõus, kuna pinge koormuse all reguleerimise võimalus tuleb tarbijaile lähemale. Jaotusvõrgu ülejäänud osa (10; 15 või 6 kV) üleviimise 20 kV-le võib seejuures planeerida samale perioodile, see võib aga toimuda ka hiljem. 35 kV liinid või võrk koos 35 kV alajaamadega viiakse üle või asendatak- se 20 kV võrguga, kusjuures muus osas (10; 15 või 6 kV) jääb keskpinge- jaotusvõrgu pinge vaadeldavaks planeerimisperioodiks muutmata. See on lahendus, mille puhul saab laiaulatuslike keskpingevõrkude täielikku ja väga kulukat üleviimist 20 kV pingele edasi lükata kaugemasse tulevikku. Sellega kaasneb madalamale pingele üleviidud jaotusvõrgu läbilaskevõime vähenemine ja pingekvaliteedi halvenemine. Sellist lahendust on Eestis siiski kohati võimalik kasutada, kuna koormuste vähenemise tõttu viimastel aastatel on keskpingejaotusvõrgu osas sageli tegemist alakoormatusega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE
annaabi.ee 
