o Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. o Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. o Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
Põlengu- ja põuajärgsed putukarüüsted tekivad tulest ja põuast nõrgestatud puudele, mis on heaks toidubaasiks just üraskiliikidele. Sõraliste söömakahjustused on pidevad ja selle suurenemine on sujuv, kui sõraliste arvukus suureneb seda ei saa liigitada häiringute hulka. Häiringulaadsed on aga mitme hiireliigi massilised tüvekeste koore söömiskahjustused noortel puudel, mis korduvad plahvatuslikel ,,hiireaastatel" nii meil kui eriti Soomes. Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel. Arvestades seda, on sellistel aladel kõige looduslähedasemaks majandamise viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb
Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan. o Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
atmosfäärist välja. Keemiline energia-mitmesugustesse ainetesse nagu kütused, toit või akude kemikaalid salvestatud energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kihvtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kilpvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Kineetiline energia ehk liikumisenergia-energia, mida omavad liikuvad kehad. Kivimite korrosioon-kivimite pindade söövitus keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel, mille tagajärjel kergemini porsuvad mineraalid eemalduvad ja sile kivimipind muutub uurdeliseks
seismogramm- maapinnakõikumise üleskirjutus, mille põhjal saab hinnata maavärina iseloomulikke parameetreid: asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jms. magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. kihtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad niihästi tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel väljapaisatud purustatud kivimite ja tuha kild. kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. aktiivne vulkaan- vulkaan mis on mõne või mitme aastaga tegutsenud (hiljuti). suikuv vulkaan- vulkaan, mis magab ja pole mõnda aega tegutsenud. kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel ei ole pursanud. lõhevulkanism- asub ookeani pühjas laamade lahknemisalal. Lõhevulkaanide korral toimub
11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid, N: Mauna Loa (Havail).
Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur.
annaabi.ee 
