Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. Eestis leidub marmorit väheses koguses moondunud aluskorrakivimeis. Marmor • -moondekivim • -värvus helevalgest mustani • -sisaldab galtsiiti ja dolomiiti • -kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiiv kivina Basalt • Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiidealla 5%. Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast(ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Basalt • -harilikult must • -koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø AMFIBOLIIT Amfiboliit on sätendav tume moondekivim. Amfiboliit koosneb valdavalt küünekivist ja plagioklassist. Amfiboliit on regionaalmoonde kivim, tekkides sügaval maakoores. Lähtekivimiks on enamasti aluselised vulkaanilised kivimid, näiteks basalt. Seega kuulub amfiboliit metabasiitide hulka. Amfiboliiti on suhteliselt lihtne ära tunda, sest tema peamisel koostisosal, küünekivil, on tugev läige, mis teeb amfiboliidi värske murdepinna sädelevaks. Värvus: must kuni roheline. Amfiboliit on küllaltki tavaline ka Eesti rändkivide seas. Rahvapäraselt tuntakse amfiboliiti ka varesekivina
viisidel. Mineraalidest sisaldab peamiselt kvartsi, päevakivi ja vilgukivi. Omadused: Graniit on suure kõvaduse ja külmakindlusega ning seda loetakse üheks maailma vastupidavamaks kivimiks. Seda leidub paljudes värvitoonides ja omapäraste mustritega. Kasutatakse ehitusmaterjal - treppide, skulptuuride, valgustite, purskkaevude, pinkide valmistamiseks, on väga hinnatud teedeehituses ja ka betoonitäitena. BASALT koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenidest ja oliviinist. Võib olla peeneteraline kuni klaasjas, musta või hallikat värvi, poorse tekstuuriga vulkaaniline kivim. Kasutatakse ehitusmaterialina ja skulptuuride valmistamiseks. MARMOR lubjakivist tekkinud koosnevad kaltsiidist, dolokivist tekkinud dolomiidist. Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi
umbes 4,5 miljardi aasta eest. Umbes 4 miljardi aasta eest toimus Kuu pommitamine kosmosetolmuga, mille läbimõõt võis ulatuda 160 kilomeetrini. Sellel ajal toimub aktiivne vulkaaniline tegevus, mis peatus üle 3 miljardi aasta tagasi. Uuringud näitavad, et Kuu on viimase 3 miljardi aasta vältel olnud üsna rahulik. 7 Kivimid ja Kuu pind Kuu meredes on basaldid, mis koosnevad põhiliselt: pürkoseenist, plagioklassist, ilmeniidist ja oliviinist. Need kivimid sisaldavad rohkesti rauda, titaani ja haruldasi muldmetalle (EE, 7.köide, lk 245). Kuu kivimid on võrreldavad Maa aluseliste magmakivimitega. Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus
GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm)
kõrgemperatuuriline vedelik Kõik enamlevinud tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku, seega on tardkivimeid moodustavaiks mineraalideks silikaadid. Ülejäänud peamised tardkivimeis esinevad elemendid on alumiinium, raud, kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium Mida suurem on räni ja hapniku e. ränidioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim (SiO 2 55- 65%). Happelised tardkivimid koosnevad peamiselt kvartsist, kaaliumpäevakivist, plagioklassist ja muskoviidist. Kõige levinumad happelised tardkivimid on graniidid. Kui ränidioksiidi sisaldus on alla ca 50%, siis tekivad aluselised kivimid (basalt, gabbro jt) Kiire jahtumise käigus tekivad väiksed kristallid, aeglase jahtumise käigus suured kristallid Tahked kivimid väliskeskkonnas murenevad murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist e
hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Basalt Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline tardkivim. Basalt koosneb põhiliselt plagioklassist, pürokseenist, raud- ja titaanoksiididest ning oliviinist. Ränioksiidisisaldus 45...52%, leelisoksiide alla 5% (massiprotsent). Basaldist koosneb suurem osa ookeanide põhjast (ookeaniline maakoor), samuti moodustab basalt suuri laavavoole maismaal. Basalt on levinuim kivim maakoore ülaosas. Graniit Tardkivim, tekkinud magma kristalliseerumisel. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim
annaabi.ee 
