Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Meil võib tihti ohata vanades mõisaparkides ja haljasaladel, suuremad eksemplarid Hiiumaal, Vaemla pargis (h = 24,2 m dmax = 138 cm), Lääne-Virumaal, Varangu pargis jm. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Mägivahtra puit on hinnaline (erikaaluga 0,63...0,65 gr/cm³),
Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad Ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuriagregaadid Ebaühtlane juurestatus Ülakiht Lagunemata ja ebaühtlaselt jaotatud taimejäänused (lagunemata põhukiht) Hallikassinine värvus ja roiskunud lõhn (viitab halvasti õhustatusele) Üleminek terav (rebenenud) üleminek Plaatjalt murenev Tihenenud üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) või väheste Alumine kiht struktuuriagregaatidega muld Ebaühtlane sügav juurestatus Vähesed, mittevertikaalsed makropoorid 12. Struktuursuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile, veeläbilaskvusele, erosioonile, mullakooriku tekkimisele,puhverdusvõimele, taimede toitumisele, pestitsiidide järelmõjule, mikrobioloogilisele tegevusele,) 13. Mulla poorsus, poorsuse liigid.
viimase aasta võrsed, kuid taastub hästi. Talub hästi kärpimist. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Võrsed: noorelt kollakasrohelised kuni pruunikaskollased, rohkete roostekarva koorelõvedega, paljad, tipupungad munajad, kuni 1,5 cm pikad, rohelised (harilikul v. punased) lehearmid suured. Lehed: (3) 5 hõlmased, 8...22 x 9...24 , südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad, hajusalt karvased, leheroots 6...18 cm, piimmahlata, lehed sügisel
Nt Hematiit Fe 2O3 must, kriips tumepunane. Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. Läige. Läike mulje loob mineraali pinnalt peegelduv valguse intensiivsus. Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt) Paralleelkiudjalt agregaadilt: siidi läige. Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutterläige. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Etalonmineraalid: suhteline kõvadus nt talk(1)...kvarts(7)...teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4
Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. Näiteks püriit on läbipaistmatu, kvarts läbipaistev või poolläbipaistev. 50. Mineraalide läige ja klassifitseerimine läike järgi. vaha, rasva, siidjas ja pärlmutter-läige, matt läige. Tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli (poolmetalli) 11 Ebatasaselt pinnalt: rasva, vaigu Paralleeelkiudjalt agregaadilt: siidi Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutter 51. Mineraalide kõvadus ja Mohsi skaala. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Mineraalide suhtelist kõvadust on välitingimustes võimalik mõõta Mohs'i skaala alusel, kus iga mineraali iseloomustab kindel näit. Teades abivahendite kõvadusi, saab määratavat mineraali nendega kriipides liikuda õigele määrangule lähemale.
Halva struktuursusega muld on: 1) Mullapind: - mudastunud mullakoorik - makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad 2) Ülakiht: - ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuragregaadid - ebaühtlane juurestatus - lagunemata ja ebaühtlaselt jaotunud taimejäänused (lagunemata põhukiht) - hallikassinine värvus ja roiskunud õhk (viitab halvasti õhustatusele) 3) Üleminek: - terav (rebenenud) üleminek 4) Alumine kiht: - plaatjalt murenev - tihenenud üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld - ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub:
Lehed rohelised: 'Heterophyllum', 'Quinatum' C. noored võrsed tihedalt viltjaskarvased; 'Glaucum', 'Odessanum'. Mägivaher (Acer pseudoplatanus L.) [pseudoplátanus] Pseudoplatanus vale plaatan (Platanus), viide sellele, et lehed sarnanevad plaatani lehtedega. Koonusja võraga kuni 40 m kõrgune puu kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia ja Väike-Aasia segametsades ja mäestikumetsades värsketel toitainerikastel muldadel. Tüve koor noorelt sile ja hallikas, vanas eas pruunikas ja plaatjalt kestendav, eluiga 100...150 aastat.Tsoon IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt kollakasrohelised kuni pruunikaskollased, rohkete roostekarva koorelõvedega, paljad, tipupungad munajad, kuni 1,5 cm pikad, rohelised (harilikul v. punased) lehearmid suured. Lehed: (3) 5 hõlmased, 8...22 x 9...24 , südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad, hajusalt karvased, leheroots 6...18 cm, piimmahlata,
· Tööstuslikult kasvatatakse amuuri korgipuud korgi tootmiseks (Ukrainas). Meil külmakindel, kuid eelistab parasniiskeid kasvukohti. Haljastuses eriti perspektiivi ei oma, kuivõrd lehtib kevadel hilja ja sügisel lehed varisevad varakult. 60. Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) Harilik hobukastan kasvab kuni 30 m kõrguse keraja võraga puuna Balkanimaadel. Tüve koor hallikaspruun, vanemas eas plaatjalt lõhestunud. Eestis väga sage kultuuris. On külmakindel, vaid väga karmidel talvedel kui temperatuur langeb püsivalt alla -35 C, võib esineda külmakahjustusi. On meil üks enimkasutatud võõrliik haljastuses. · Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised, munajad, järsult teravneva tipuga, saagja kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid, 10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad
annaabi.ee 
