sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul. Umbes 10% plaatinatoodangust tarbib juveelitööstus. -- Plaatinast on valmistatud esimesed kilogrammi ja meetri etalonid (arhiivikilogramm ja arhiivimeeter), neid säilitatakse Prantsuse Riigiarhiivis. Arhiivietalonide koopiad on tehtud plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist. Plaatina kohta: H. Karik ja A. Tõldsepp, «Kallimad kui uued» (1974). Lisaks veel, et plaatina avastati 1735 a.-l Julius Scaliger-i poolt ja et nimi plaatina tuleneb hispaaniakeelsest sõnast "platina" e. väike hõbe. Nimi: Platina
otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop. Plaatina: Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks
18281844 olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858. aastal vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872. aastal Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks
o 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. o Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. o 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina domineeris ehtemaailmas kuni Art Deco perioodini ning tema tähelend lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati. o Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-,
Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted. Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14-karaadine kuld. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel
sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Plaatina-metallid on ehtemetallid ja hambaproteesimaterjalid. Väga dekoratiivsedon Au-Pd-sulam valgekuld ja kuldroosad Pt-Al-Cu-sulamid. Ir-Os-sulam on erakordsel kõva ja kulumiskindel. 1828.-44. a. olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12-rublased Pt-mündid. 1858. a. vermiti plaatinast Prantsusmaal 20-frangilisi münte ja 1872. a. Suurbritannias naelsterlingeid. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks.sulaklaas on keemiliselt väga agressiivne, seepärast tõmmatakse klaas-kiudu läbi Pt-filjeeri. Pooljuhtmaterjale, optilist klaasi jt. Suure puhastusastmega aineid toodetakse Pt-tiiglis. Kui klaasile tekitada üliõhuke plaatinakelme, siis saab läbi niisuguse klaasi vaadata ainult seest väljapool; väljast vaataja näeb ainult oma peegelpilti. Nii klaasitud aknad ei vaja kardinaid
poolel. Plaatina tähelend lõppes Teise Maailmasõjaga, mil ta mittesõjaline kasutus keelati. Tänu keelule hakati plaatinat kasutama ulatuslikult tööstustes. Ta on oluline aine autotööstustes, elektroonikas, naftakeemias ning ka meditsiinis . Plaatina võlu peitub tema välimuses. Tal on ainulaadne valge sära. Ta on kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall. Plaatina on ehtemetallina kõige otsituim vääriskivide raamimisel. Juveelitööstused kulutavad 40% maailma plaatinatoodangust. Käibeväljend oli : Üks gramm toodangut, üks aasta tööd. Populaarsus on plaatinal kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmustel , kuna selle läige toob briljandi paremini esile. Jaapanis on plaatinast ehted hetkel kõige populaarsemad. Nad ostavad 85% maailmas toodetavatest plaatinaehetest. Plaatina on tänu kasvavale populaarsusele üks haruldaimatest metallidest maailmas.
Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20- frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, kuna selle külm läige toob briljandi ilu kullast paremini esile. Tähelepanek, et eurooplaste kahvatu nahk sobib rohkem kokku plaatina ning hõbeda, kui kullast ehetega, leiab järjest ja järjest kõlapinda. Kõige populaarsemad on plaatinast ehted hetkel Jaapanis.
hakati teda tootma 3-, 6- ja 12-rublaste müntide vermimiseks. Suuremad kümnenaelased eheda plaatina kamakad saadeti siiski ettenägelikult Peterburi Mäeakadeemia muuseumi. Ühe suure tüki saatis tolleaegne Venemaa rahandusminister krahv G. Von Cancrin rohkem küll poeedi ja riigimehena tuntud mineraloog J. W. Von Goethele, kes pidas seda oma rikkaliku kogu üheks kõige hinnalisemaks ehteks. Kuni Oktoobrirevolutsioonini andis Venemaa valdava osa maailma plaatinatoodangust (1913. a. 93,5%). Plaatinat oli nii palju, et Venemaal toodeti isegi väga korrosioonikindlat ja kõva plaatinaterast, millega sai lõigata klaasi ja raiuda rauda.Kahe maailmasõja vahel tõusis esikohale Colombia (1921. a. 60% maailma toodangust). Praegu on läänemaailma suurim tootja kindlalt Lõuna-Aafrika Vabariik, kus plaatinat kaevandatakse üle 100 tonni aastas. Järgnevad Kanada (13,51 t), Jaapan (1,1 t), Austraalia (0,7 t), Colombia (0,5 t) ja USA (0,4 t). Venemaa
helki. 1828.1844.a olid Venemaal käibel 3, 6 ja 12 rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool, lämmastik, väävel ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks
hõbeda vulgaarset helki. 1828–1844 olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12-rublased plaatinamündid. 1858. aastal vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangiseid ja 1872. aastal Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks. Juba ülemöödunud sajandi algul hakati temast valmistama happeanumaid ja seadmeid keemiatööstusele. Justus Liebig kirjutas, et ilma plaatinanõude ja –tiigliteta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks
peegeldusvõime. Peeglite valmistamisel sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid selle kiirgusel. Hõbe on plastiline metal, nagu kuldki, mille tõttu on see hästi töödeldav. [3] Plaatina Plaatina on väga haruldane väärismetall. Tänapäeval on plaatina väga nõutud metal, sest sellega raamitakse briljante ja teisi vääriskuve, seda peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast. Juveelitööstus kulutab 40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb tihti töödelda vagunitäis maaki. [6] Plaatina järjekorranumbriks on 78. Plaatina võib esineda kuue isotoobina, millel on massiarvudeks 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Nagu teisigi väärismetalle, leidub ka plaatinat looduses ehedalt ja mineraalidena. Plaatina on hõbedase tooniga. Sellel on kõrge sulamis temperatuur ning see on üsna kõva metall, mistõttu ei teheta sellest ka kuigi palju ehteid, kuigi
(Pt,Pd,Ni)S, heversiit - PtSb2. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (77-81 %Pt, 20-14 %Fe) ja polükseen (80-92 %Pt, 10-6 %Fe), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Esimene ja tähtsaim plaatinametall on plaatina. Plaatina on haruldane väärismetall. Praegu ongi plaatina ehtemetallina kõige otsitum hinnaliste vääriskivide (peamiselt briljantide) raamimisel. Juveelitööstus kulutab 40 % maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda vagunitäis maaki. Õige oli käibeväljend: üks gramm toodangut üks aasta tööd. 1975.a andmeil oli kapitalistlikest riikidest suurim plaatina tarbija Jaapan (64,1 t), järgnesid USA (51,6 t), Saksamaa LV (22,2 t) ja Shveits (11,32 t). Hinnatakse, et plaatina tarbimine kasvab aastas 5 % võrra. Viimase poole sajandi vältel suurenes plaatina tootmine umbes 30-kordseks, samal ajal kui kullatoodang kasvas 2...3 korda.
annaabi.ee 
