maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine Finantsplaneerimine - aitab luua tulevikku suunatud terviklikku pilti ettevõttest, konkretiseerides ettevõtte plaaniperioodi eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
MC < AC; MC > AC; MC = AC? o Piirkonnas MC < AC AC kahaneb; o piirkonnas MC > AC AC kasvab; o kui MC = AC (graafikute lõikepunkt), on AC minimaalne. PIKA PERIOODI KULUD Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida kõiki oma sisendeid; püsiressursid puuduvad kõik ressursid on muutuv- ressursid; nt saab muuta tehase suurust; pikal perioodil firma teeb plaane pika perioodi kulukõveraid nimetatakse ka plaaniperioodi kõverateks. 19 17.02.2014 PIKA PERIOODI KULUD Oletame, et ettevõte soovib rajada uue tehase: on valida 3 võimaliku tehase suuruse vahel; igale variandile vastavad teatud lühiperioodi kulud (ja vastavad kulukõverad). Tähistame lühiperioodi kõverad tähega S (short run) ning pika perioodi kõverad tähega L (long run):
Käsumajanduslikku plaanimist riiklikus sektoris kehtib see teatud kujul ka käesoleval ajal on positiivses käsitluses kirjeldatud kui tegevust, mida iseloomustavad järgmised omadused: * Üleüldisus* Direktiivsus e. kohustuslikkus *Ühtsus*Hierarhilisus *Teaduslikkus.*Permanentsus e. järjepidevus*Tasakaalustatus e. bilansseeritus Plaanimise mitmesuguseid vorme eristatakse tavaliselt järgmiste faktorite alusel: *plaanide kehtivusaja e. plaaniperioodi pikkuse järgi *organiseerimisvormi järgi *objekti Prognoos (kr.) ettenägemine, ennustamine kindlail andmeil rajanev teaduslik ennustus, planeerimise meetod. Prognoos eeldab, et sündmused toimuvad teatud tõenäosusega. Majanduslik prognoos majandusteoorial, statistikal, küberneetikal ja tõenäosusteoorial rajanev ennustus, mida harilikult kasutatakse juhtimisotsuste tegemisel. Erinevalt plaanist on prognoosil tavaliselt mitu varianti
Baasina kasutatakse andmeid turunduse(hinnad), laomajanduse(laoseisud), tootmise(tootmisvõimalused) ja varustuse(materjalid) kohta. Pikaajalise planeerimise abil pannakse paika toomis ja turustusprogrammi põhistruktuur, uute toodete arendamine, tööjõu vajadus, tootmisvahendite hulk ja liik. Lühiajaline planeerimine lähtub tootmisvahendite ja tööjõu seisust. Põhiülesandeks on planeeritud koguste ajaline jaotamine plaaniperioodi lõikes ja tootmisprogrammi täitmise tagamine vajalike vahenditega. Tootmise ja turustamise ajaline ning mahuline kooskõlastamine: 1. Igakuised müügikogused on konstantsed. Võib juhtuda ainult firmadega kes toodavad igapäevaselt vajalikke tooteid nt leivatööstus. Mõlemad programmid on mahuliselt võrdsed Müügikogused võib üle kanda tootmisprogrammi Laomajandust pole vaja välja arvatud teatud reservid
toimub ka eelarvestatud kasumiaruande lõpetamine. 1. Investeeringute plaan (ehk kapitaalmahutuste plaan) Investeeringute plaan on finantsplaan, kus kajastatakse põhivara eeldatav soetamine, renoveerimine ja kapitaalremont ning vastavad finantseerimisallikad. 2. Kassaplaan Kassaplaani koostamisele eelneb kahe madalamat järku plaani – raha laekumise plaani ja raha väljamaksete plaani – koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija
ühiku 1tk plaaniline omahind 9,85 valm.t.varu perioodi alguses 1 ühiku (aruandeaasta omahind kr/tk valm.t.pl. aasta algul bilansist) tk perioodi algul (aruandea.bilansist)kr valm.t.pl.aasta algul 6 000 9,00 54 000 valm.t.varu valm.t.pl.aasta lõpuks plaaniperioodi 1 ühiku kr (läheb plaaniaasta lõpus tk omahind kr/tk bilanssi) 14 valm.t.pl.aasta lõpus 5 000 9,85 49245 mat.kulu+töötasu+tootm.üldkulu =tootm.OH mat.kulu 894 060 töötasu 130 473 tootm.üldkulu 60 175 tootmise omahind 1 084 708
annaabi.ee 
