käte külge. Mört kammitakse lahti kammsilutiga. Kammsiluti hamba suurus sõltub plaatide mõõtmetest. Mördikammi hoitakse u. 45° nurga all. Alumine plaadirida surutakse oma kohale ja kontrollitakse püstvuukide vahekaugusi. Püstvuukides võib kasutada plaadiriste või lehtkaliibrit, kogemuste olemasolul piisab ka visuaalsest kontrollist. Seinte plaadistust saab vuukida, kui mört on tardunud. Vuukimist alustatakse vuukide puhastamisest Põranda võib vuukimise ajaks kinni katta. Vuukimine : Mört võetakse segamisnõust kummist vuugisiluti peale ja laotakse tugevasti surudes plaatide peale 40° nurga all. Elastsed vuugid : Plaadistuse nurga vuugid ning põranda ja seina ühenduskohad vuugitakse elastsete vuugimaterjalidega. Tavaliselt kasutatakse vuugitoonilist sanitaarsilikooni.
.3 pillerit iga lastiruumi mõlemale küljele, vahetekkide pillersid pannakse täpselt lastiruumis asuvate pillerite peale. Pillersid keevitatakse piimide ja karlingsite ristumiskoha külge kniidega. Sisepõhjadel pannakse pillerite alla topelt- või lisaplaat ja toetakse floori ja stringeri ristumiskohale 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. Tekid Tekkideks nimetatakse horisontaalset, veekindlat plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses. Laeva tekile antakse väike põikkumerus (camber), 1:50 miidli laiusest (välja arvatud konteinerlaevad, et tagada konteinerite vertikaalne lastimine tekile ja ohutu kinnitus), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu. Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad).
Tavaliselt paigutatakse 2..3 pillerit iga lastiruumi mõlemale küljele, vahetekkide pillersid pannakse täpselt trümmi omade kohale. Pillersid keevitatakse piimide ja karlingsite ristumiskoha külge kniidega. Sisepõhjadel pannakse pillerite alla topelt- või lisaplaat ja toetakse floori ja stringeri ristumiskohale 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. Tekkideks nimetatakse horisontaalset, veekindlat plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses. Laeva tekile antakse väike põikkumerus (camber), 1:50 miidli laiusest (välja arvatud konteinerlaevad), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu. Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks
Väliskatteplaadistus, tekikate ja kahekordse põhjakate on nendeks põhiseosteks, mis kindlustavad laevakorpuse üldise pikitugevuse. Samaaaegselt nad moodustavad laeva veekindla korpuse, mis kindlustab laeva ujuvuse ning tagav laeva uppumatuse põhja või väliskatte vigastamisel. Peale selle moodustab kahekordse põhja kate põhjadevahelise ruumi, milles asetsevad tankid, kütuse, joogive ja ballasti paigutamiseks. Tekkideks nimetatakse horisontaalselt plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses. Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nimetatakse peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormiks(masinaruumis). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki- tvintekki. Väga suurel reisilaeval võib olla kuni 17 vahetekki. Tekki nummerdamist alustatakse laevapõhjast. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel mastis. Pootsmani tooli
Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava talastikuga nimetatakse kattesillusteks. Eristame põhja-, parda- ja tekisilluseid. Talade ülesanne on: 1. osaleda laeva üldpaindes võttes kanda osa põhjas, tekis ja mujal mõjuvatest tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile).
Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava talastikuga nimetatakse kattesillusteks. Eristame põhja-, parda- ja tekisilluseid. Talade ülesanne on: 1. osaleda laeva üldpaindes võttes kanda osa põhjas, tekis ja mujal mõjuvatest tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile).
Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava talastikuga nimetatakse kattesillusteks. Eristame põhja-, parda- ja tekisilluseid. Talade ülesanne on: 1. osaleda laeva üldpaindes võttes kanda osa põhjas, tekis ja mujal mõjuvatest tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile).
või veekindel vineer, kuna tavalise kipsplaadi kasutamine märgades ruumides on seotud liiga suurte riskidega. Karkassipostide ja plaatide süsteem ning nende liitekohad peavad tagama seinale piisava tugevuse ja jäikuse. Karkassipostideks võib kasutada nii puitposte (45×95 mm), kui ka plekkprofiile (42×66 mm). Sõrestikupostide samm võib olla kuni 400 mm, kui kasutada 600 mm karkassipostide sammu, tuleb kasutada kahekihilist plaadistust. Kergkarkassseina alumist vööd ei või paigaldada märja ruumi põranda 231 tasapinnast allapoole. Parema lahenduse saab, kui kergkarkasssein ehitada 150…200 mm kõrgusele kivi- või betoonsoklile. Välisseinte ja katuslagede korral on igale poole sobivaid lahendusi raskem anda. Esmalt tuleb selgitada vana tarindi lahendus, kuna see mõjutab väga palju kasutatava lahenduse valikut
annaabi.ee 
