Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad
Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt kärbsed, sääsed, parmud) Neil on üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud sumistiteks. Sumistid vibreerivad koos lennutiibadega ja aitavad tasakaalu hoida. Oskavad lennata ka tagurpidi, külgsuunas või isegi selili. Mõned kahetiivalised on kõigesööjad, mõned toituvad püsisoojaste verest ja lihast. Huvitav fakt on, et sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased,
ehm., ei toitu,vaid joovad vett KIILISED Puhkeolekus Püünismask, Vaegmoone, Kiired lendajad, Sinikiil, kere kõrval, vastsel:hauka- Vastne:neidis kaks suurt Vesineitsik, missuised liitsilma KAHETIIVALI Ees 2 tiiba, taga Pistmissuised Täismoondega Mõned imevad Sirelane,kärbes, SED sumistid vastne:vagel verd hallasääsk, linnusääsk,parm
Kahetiivalised-1p kilejaid tiibu,teine paar muutunud sumistiteks(lisatasakaaluvahend) Kiletiivalised- 2p. läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu Mardikalised- tugevad ja paksud eestiivad on kattetiivad, kilejad tagatiivad-lendamiseks 19. Millest erinevad putukad toituvad, millised suised neil selleks on, too näiteid. Kahetiivalised: Kärbes-imemissuised;sääsk, parm- pistmissuised Kiletiivalised: Mesilane, herilane- imemissuised(õienektar, suis, väljaheited); sipelgad- haukamissuised(mahlad, taimeosad) Liblikalised- imemissuised(õienektar, riie, nahk) Mardikalised- haukamissuised(taimed, kõduaine) 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: Tolmendamine- sirelased, Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad,
tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Peale pöördlüli tuleb tundlapiug, millel asub erineva arvuga tundlalülisid. Putuka pea alaosas asub suu, mille ümber asuvad suised. Suiseid on nelja tüüpi: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks.
Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, jt. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad, mis võimaldavad putukal taime küljest tükke lahti hammustada, ja mälumispinnad,
Suised- Pea alaosas asub putukatel suu. Suu ümber asuvad suised - ülalõuad (lad. k. mandibulae), alalõuad (lad. k. maxillae) ja alahuul (lad. k. labium), mille abil putukad toituvad. Putukate suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: Haukamissuised Libamissuised Pistmissuised Imemissuised Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest (kõige sagedamini lehtedest, aga ka juurtest, õitest, seemnetest jne.); sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, parasiitsetel kiletiivalistel, sihktiivalistel jt. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist.
Kuidas kasutab? Milliseid meeli abivahend läheb toidu otsimisel ja püüdmisel vaja? 1. Sõrad Jõevähile Haarab toitu Nägemismeel sõraga 2. Imilont 3. Hõõrel 4. Võrk 5. Pistmissuised 6. Iminappadega kombitsad Ülesanne 5. Järjesta heinaritsika toitumise etapid (a-d). a) Toidu lõhustamine väikesteks molekulideks. b) Seedumatu toidujäägi eritamine. c) Lõhustunud osakeste imendumine. d) Toidu haukamine. Ülesanne 6. Lisaülesanne õpetaja valikul. 6.1. Selgita millest ja mil viisil karbid toituvad. Kirjelda vee liikumise teekonda karbis. 6.2. Lõpeta laused (a-b). a) Reostunud meres elavaid karpe ei tohiks toiduks tarvitada, sest …
Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on luigel väivid valged, peoleol kollased. Selline nähtus on loomariigis haruldane. Liikide arv: 3000, Eestis 35-40 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Alamselts: Täilised Anoplura Täid on väikesed (kuni 6 mm pikkused), valkjad või pruunikad, kitsa ja väikese peaga imetajate ektoparasiidid. Karvadest kinnihoidmiseks on neil kujunenud erilise ehitusega haardjalad. Suised on pistmissuised. Täid toituvad peremehe verest. Haava sisse eritavad nad sülge, mis takistab vere hüübimist ja soodustab imendumist. Munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. Koorunud vastne areneb vaegmoondega, toitub verest ning kestub kolm korda. Areng kestab 20-25 päeva. Täid hukkuvad umbes +44 kraadi juures. Täid asustavad sagedamini nõrgestunud organisme. Nad on ohtlikud nakkushaiguste, eriti tüüfuse edasikandjatena. Inimesel elavad peas peatäi Pediculus humanus capitis, riietel riidetäi P
annaabi.ee 
