- Hädaabi nupp on olemas Halvad küljed: - Töökohal klaviatuur ja hiir asuvad sahtlis Ettepanekud: - Klaviatuur ja hiir peavad olla laua peal Esimene korrus Head küljed: - On olemas esmaabikapp - On olemas aknakate - Suitsuandurid ja alarm on olemas Halvad küljed: - Töökohal aken on selja taga - Pistikupesad ei ole kaetud kaitsega Ettepanekud: - Pistikutele panna kaitse korpused - Paremakäelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kui asukoht ei saa muuta, kasutada aknakate WC ruumid Head küljed: - Pistik on kaetud kaitse korpusega Halvad küljed: -Ei saa aru kas on vaja lükata või tõmmata uksed - Teise ukse lüliti asub ebaloogiliselt Ettepanekud: - Märgistada uksed: lükka-
Esimese korruse koridor Halvad küljed: Ühel lambil ei ole peal kaitse korpust Lahtised juhtmed, võib kukkuda laualt printer Pistikupesad ei ole kaetud kaitsega, mis on lastele ohtlik Ettepanekud: Lambile lisada kaitse kate Pistikutele panna kaitse korpused Juhtmed peita liistude taha Trepid 1-2 Halvad küljed: Trepi käepidemetel on kulunud hoiatusmärgid, osadel puuduvad üldse Treppi astmed on ohtlikud, kuna jalg võib jääda ääre taha kinni Väljapääsu märk on tähistamata Ettepanekud: Uuendada käepidemete hoiatusmärke
pistikute murdumist mulda pistmisel. Pärast istutamist kastetakse, et vesi uhuks substraadi tihedalt ümber pistiku. Haljaslistikutega paljundamise juures on oluline kõrge õhuniiskuse tagamine kasvuruumis: kasvuhoones, kiletunnelis või lavas (95% ja rohkem). Vastavate seadmete puudumisel piserdatakse pistikuid peenesõelalisest kastekannust või käsipritsist 4…5 korda päevas. Niiskust aitab säilitada ka pistikutele laotatud niiske marli. Lavad hoitakse suletuna kuni juurdumise alguseni ning pärast väikeste juurte tekkimist hakatakse lavasid õhutama. Liigniiskuse vältimiseks rajatakse lava põhja 3-4 cm paksune kruusast või killustikust drenaažikiht, millele laotatakse 10-12 cm paksuselt kasvusubstraat. Optimaalseks temperatuuriks pistikute juurdumisel loetakse (18)… 25 ºC. Pistikud ei talu otsest päiksekiirgust, seepärast peab kasvuruum paiknema otsese päikese eest varjatud kohas.
Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt. Pistoksad juurduvad vähemalt 2 kuud ning sel ajal ei tohi neid väetada. Alles siis, kui pistikutele on kasvanud juured (selle kontrollimiseks võetakse mõni pistik üles), võib alustada väetamist. Väetamine lõpetatakse juuli lõpus, et võrsed jõuaksid enne vegetatsiooniperioodi lõppu puituda. Esimesel kasvuaastal väetatakse juurdunud pistikuid 1-2 korda juunis-juulis, kõige efektiivsem on kastmine mõne vees lahustuva, marjakultuuridele sobiva kastmisväetisega. Talvel või varakevadel jälgitakse, et temperatuur kasvuhoones ei langeks alla 8 °C. Madalam
Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. Juurevõsud Omajuursed sordisirelid annavad ka juurevõsu, kuid nendest kasvab ikkagi sordisirel. Seega on omajuursetest sirelitest lihtne kujundada põõsasjat vormi. Kui mõned oksad murduvad saab juurevõsudest kergesti uued asemele kasvatada. Paraku võivad mõned sordid osutuda külmaõrnadeks. Omajuursete istikute saamine on tülikas. Massiliselt saadakse neid meristeempaljunduslaborites. Sordisireli pistikutele juurte allaajamine nõuab erimenetlusi ja tulemus on ikkagi nigel. 27 HARILIK LIGUSTER Iseloomustus Harilik liguster (Ligustrum vulgare) (joonis 7) on 2-5 m kõrgune rohkesti hargnev heitleheline või pooligihaljas põõsas. Võrsed hallikaspruunid valkjate lõvedega ja ligihoiduvate vastakute pungadega. Lehed süstjad kuni lantsetjad, 4-6 cm pikad, 0,6-2 cm laiad, teravneva tipu ja kiilja
niisutatakse ja paigutatakse istutuspotti või –kasti 40 cm paksuse kihina, kus neid hoitakse 0˚ C juures kuni kevadeni. Tõusmeid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja jaheda õhu eest. Kui seemikute lehed on välja arenenud, pikeeritakse need avamaale (Ageeta OÜ veebileht 2008). Pistikpaljunduse puhul kasutatakse suuri hästi arenenud võrseid. Võrse ei tohi olla liiga pehme või liiga puitunud. Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel. Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis pannakse juurduma (Ageeta OÜ veebileht 2008). Tuhkpuu hooldamisel on soovituslik väetamine nii enne istutamist kui ka intensiivsel kasvuperioodil
turbaga, niisutatakse ja paigutatakse istutuspotti või –kasti 40 cm paksuse kihina, kus neid hoitakse 0˚ C juures kuni kevadeni. Tõusmeid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja jaheda õhu eest. Kui seemikute lehed on välja arenenud, pikeeritakse need avamaale. Pistikpaljunduse puhul kasutatakse suuri hästi arenenud võrseid. Võrse ei tohi olla liiga pehme või liiga puitunud. Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel. Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis pannakse juurduma. Tuhkpuu hooldamisel on soovituslik väetamine nii enne istutamist kui ka intensiivsel kasvuperioodil. Tõhusad on suvised pealtväetamised (eriti täiskasvanud taimede puhul enne ja
arenenud ja kaks uut jadasiini standardit on kasutusele võetud. Uued standardid võimaldavad kõrvaldada seadmete ühendamisel tekkivad probleemid ka ilma tehnilisi teadmisi omamata. USB (Universal Serial Bus) siin. See standard töötati välja firmade Compaq, Digital, IBM, Intel, Microsoft, NEC ja Northern Telecom ühistööna. Pakuti välja ühte porti ühendada uue ühtse pistikühenduse abil kõik tavalised sisend-väljundseadmed. USB pistikud ja kaablid sarnanevad telefonijuhtmetele ja pistikutele. See port võib funktsioneerida nii jada-, paralleel-, hiire kui ka klaviatuuri või joysticki pordina. Igale USB porti ühendatud seadmele võib juurde ühendada teisi USB seadmeid. Igal seadmel võib olla kaks kuni kolm USB pistikut. Nii võib ühendada kuni 127 erinevat seadet. USB on oluliselt kiirem kui seda oli jadaport. Viimaseks saavutuseks on USB 2.0 mille kiirus on kuni 12 megabitti sekundis (COM kiirus 111,5 kilobitti sekundis). USB 2.0 on seejuures ühilduv vanaga.
annaabi.ee 
