MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a
huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont pruunikas kiht, Lähtekivim kuhu vesi uhub toitained ülemisest kihist Lähtekivim materjal, millest muld on kujunenud, näiteks liivakivi, lubjakivi, moreen Kes elavad mullas? Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad
Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas Kardetakse Tegutsevad avalikult 45 päeva ilma veeta Enim tunnustatud sümbol kultuuris Kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel Isa lõvi, ema tiiger liiger Ema lõvi, isa tiiger tigon http://www.youtube.com/watch?v=d_YoR3H1Hq0
kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi
Deegu Grete-Sylvia Soots 7.B klass Loo Keskkool Välimus Deegu kere pikkus on 15 cm, koos sabaga 25 cm. Deegud on umbes roti suurused hallikaspruunid loomad. Neil on jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Terve deegu hambad on kollased või oranzid. Toitumine Looduses sööb deegu mitmesuguseid mugulaid, sibulaid ja taimede koort. Loomale ei tohi sööta midagi magusat ei magusaid juur- ega puuvilju. Magusaga toitmisel võib tal kujuneda suhkruhaigus. Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna n...
Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel. Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas.Päeval on nad liikumatud, aga nad lähevad toitu otsima alles hämariku saabudes. Ämblike ei peeta putukateks kuna neilon 8 jalga ag aputukatel on 6 jalga. ----------------------------------------------------------------- Tüüpilised linnuliigid on :kiivitaja, nurmkana ja tuuletallaja. Kiivitaja sööb :putukad, vihmaussid ja muud pisiloomad. Metskitse tallon sellepärast tähniline kuna kui ta ema jätab ta niidule lebama siis ta sulandub niiduga ühte.
Leostumine- vees lahustuvate soolade väljauhtumine. (Iseloomulik sademeterikastele aladele) Gleistumine- protsess, kus toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Mulla tähtsus: a) Ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel. b) Taimede kinnituspinnas c) Taimede kasvupinnas d) looduslik filter e) elupaik mullaorganismidele f) tootmisvahend( põllumajandus) g) taastuv loodusvara & arheoloogiline mälu Mulla koostis : Elus osa: a) pisiloomad b) mikroorganismid Eluta osa : a) gaasiline ja vedel b) tahked osad on mineraalneosa(kivid,liiv,savi) ja orgaanilineosa(huumus) Mullatekke tegurid: Passiivsed: reljeef, aeg, lähtekivim. Aktiivsed: biosfäär,kliima,inimene. Lähtekivimi mõju: a)Lõimis-mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi(liiv,savi,kivid) b) vee liikumine ja sisaldus c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus protsessid ( peaksid olema :D ) :
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes.
LOODUSE VAHEL TAIMEDELE KINNITUSPINNAS TAIMEDELE KASVUPINNAS LOODUSLIK FILTER ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID ORGAANILINE OSA HUUMUS SELGITA IGA KOOSTISOSA TÄHTSUST MULLA KOOSTIS ÕHK 25% MINERAALNE OSA 45% VESI 25% ORGAANILINE OSA 5% ORGANISMID 10% HUUMUS JUURED 80% 10% MULLATEKKE TEGURID PASSIIVSED AKTIIVSED
on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal toitumas käiakse. [ 4 ] Pesast eemal olles puhatakse enamasti ikka märgaladel. Ööbimiseks valitakse turvalised ning vesised kohad. Vett vajavad sookured joogiks ning kümbluseks. Kui pojad pole veel
Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud.
Karpidel on ka jalg, aga pead neil pole. Neil pole tundlaid ega silmi. Kompimisel on tähtis nende jalg, hõõrel puudub. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Täiskasvanud karbid elavad kas mingile pinnale kinnitunult või veekogu põhja kaevunult. Need, kes põhjas, saavad ka jala abil edasi liikuda.Neile pole liikumine oluline- toit liigub nende poole ise: veega kanduvad pisiloomad, vetikad mantliõõnde. Enamik karpe hingavad lõpustega. Erinevaid Eestis elavaid karpe: Tähtsus looduses: Paljud limused on inimese toiduks( kammkarbid, austrid, viinamäeteod). Meretigude ja karpide kodadest suveniirid, ehted. Ka kreemides, maskides (teolima) Looduses on limustel tähtis koht toiduahelates. Teod ise söövad mitmeid taimi, vetikaid, seeni ja samblikke ja ka röövtoidulisi liike, samuti söövad teod teisi tigusid
annaabi.ee 
