Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud ei kannata tõmbetuult. Kummi- Viigipuu Jaapani fatsia Nagu taime nimi juba ütleb, on see põõsastaim pärit Jaapanist. Fatsiat leidub ka Korea subtroopilistes metsades
segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 5 Kasutatud kirjandus Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Aiasõber. Liigikirjeldused: veigela. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=388&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia istikuäri. Veigelad. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/Veigela/wevariegata.htm (viimati külastatud 14.04.2011)
tõendab peigmehe valmisolekut abieluks. Autor: Kristiine Saat Ristimine http://et.wikipedia.org/wiki/Ristimine Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub ka sakramentide hulka ning seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud. Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastumisrituaalid. Algset vettekastmist kasutavad alles vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes kasutatakse veega piserdamist. http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=43 Mis on ristimine? Ristimine on kristlik kombetalitus, mis sümboolselt tähendab patu mahapesemist. Ristimine kuulub sakramentide hulka ja seda tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud. Ristimine on esimene sakrament ehk püha saladus. Enne ristimist ühtegi teist sakramenti kehtivalt vastu võtta ei saa. Kuidas ristitakse? Ristimise lähtealuseks on puhastumisrituaalid
resse ning proovida uuesti vabastada järgmisel päeval. Igaks juhuks on vaja Pärast mesilasema andmist tuleb kontrollida tema vastuvõtmist. hoida käeulatuses veepulsaator juhuks, kui mesilased peaksid mesilasema Kui mesilasperesse on antud paarunud mesilasema, siis on vastuvõt- puntrasse võtma. Mesilasema ei tohi puntrast kunagi suitsuga vabastada; mist sobilik kontrollida umbes nädala pärast. Selle aja jooksul peaks ema alati tuleb kasutada vee piserdamist. Selline on ema andmise kiire meetod, olema kindlasti juba munema hakanud. Siis piisab vaid munade leidmi- kuna mesilasema andmisele ja kontrollimisele kulub vähe aega. See meetod sest, mis on kindel märk ema olemasolust peres. sobib mesinikele, kes kasvatavad ise mesilasemasid. Kui mesilasperesse on antud paarumata ema, siis on soovitav kontrolli-
segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 44 PUISHORTENSIA Lühitutvustus Puishortensia (Hydrangea arborescens) (joonis 15) on dekoratiivne, laiuv kuni 1,5-3 meetrine põõsas. Lehed on pealt rohelised ja alt veidi sinakad, nõrgalt karvased. Lõhnatud õied koondunud suurtesse(kuni 25cm) kerajatesse rohekasvalgetesse õisikutesse. Õitseb juuli lõpust augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni. Kasvab hästi kaitstud, päikselise ja poolvarjulises
segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 19. Deutzia scabra - kare deutsia 19.1. Iseloomustus Kare deutsia (ladina k.Deutzia scabra) ja teised deutsia liigid on Eestis ilupõõsastena vähe levinud. Deutsiad kuuluvad hortensialiste sugukonda ja neid on Aasia parasvöötmes ja troopilises Aasias 60 liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid. Meil on üks populaarsemaid sorte täidisõieline roosade õitega „Plena“ (Laansoo 2009).
kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist. 39 KARE DEUTSIA (Deutzia scabra) Joonis 16. Kare deutsia. http://ak.rapina.ee/jaan/dendr8/lehtp/foto/deutzia_scabra.jpg Iseloomustus Kare deutsia ja teised deutsia liigid on Eestis ilupõõsastena vähe levinud. Deutsiad kuuluvad hortensialiste sugukonda ja neid on Aasia parasvöötmes ja troopilises Aasias 60 liiki. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides kasvatatakse 60 sorti deutsiaid
annaabi.ee 
