Suuremat kasvu närilised Suuremad närilised elavad rohkem metsades. Neid ohustavad kiskjad, kärbid, saarmad, rebased, röövlinnud, inimene jt. Ondatraid näiteks kütib inimene väärtusliku karusnaha pärast. Koprad ja ondatrad on poolveelise eluviisiga. Koprad ehitavad jõgedele, ojadele ja kraavidele tammesid, langetades puid (vt. Joonis 3). Ka ondatra ja mügri on head ujujad. (Joonis 3 Kopra poolt töödeldud puu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras) Näriliste erinevused Pisematel närilistel, nagu on hiired ja rotid, on korraga rohkem poegi kui suurematel närilistel. Võtame võrdluseks hiire ja kopra (vt. Joonis 4). Hiire pesakonnas on 3...8 poega, aastas kokku kuni 40. Kopra pesakonnas on 1...4 hästi arenenud poega. Hiirte eluiga on sageli vaid 3 kuud, kindalsti mitte üle kahe aasta. Kopra maksimaalne eluiga on 15...20 aastat. (Joonis 4 Kobras, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/CASFIB3.htm)
Peale paaritumist säilitab emane isase sugurakud erilises seemnehoidlas. Munad viljastatakse seemnehoidlast möödumisel. Emamesilane elab mitu aastat, kuid paaritub ainult ühe korra elus. Tema seemnehoidlas säilivad seemnerakud viljastamisvõimelistena aastaid. Ürgsematel putukatel paaritumist ei esine, vaid isane jätab seemnerakkude pakikese maha kuhugi, kust emane selle üles korjab. Putukamunad on väga erinevate mõõtmetega. Kõige pisematel kiletiivalistel on nende läbimõõt vaid 0,02 mm, ritsikatel aga kuni 10 mm. Munad on enamasti kaetud kõva koorega ning nende suurus ei muutu. Munad munetakse üksikult või hulgakaupa toidutaimele, maapinnale, pinnasesse, koorepragudesse või mujale, vahel kaetakse nad emasputuka poolt kaitseks kehakarvadega või ümbritsetakse mullaosakestest või muust materjalist kookoniga. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad
blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (CID, cubic inch displacement, 1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke). Smallblockid algavad kuskil neljaviie liitri vahel (veel pisematel mootoritel jääb tavaliselt silindreid vajaka, et nendel lehekülgedel käsitletud saada) ning näiteks üks levinumaid Chevy mootoreid 350 CID (4.00x3.48, u. 5,7 liitrit), on veel kindlasti smallblock. Suurim smallblock, mis näiteks GMil 70ndatel tootmises oli, oli 400 CID (4.12x3.75, u. 6,4 liitrit), kuid tänapäeval on ehitatud ka üle 7liitriseid (427 CID) smallblocke.
Tähest saab madala pinnatemperatuuriga ja suure heledusega punane hiid-või ülihiidtäht. Hästi suure massiga kuumad tähed muutuvad sinisteks ülihiidudeks. Sellised heeliumi süttimised on korduvad etapid ning iga järgneva kordumise läbib täht kiiremini kui eelmise, sest heeliumi põlemisel eraldub energiat kümme korda vähem, kui vesiniku põlemisel. Väikse massiga tähed ei pruugigi läbida kõiki tuumareaktsioone. Kõige pisematel tähtedel ei pruugi süttida vesinik ja natuke suurematel heelium. Lõpuni, see tähendab raua tekkeni, saavad tuumareaktsioonide ahelikud minna vaid tähtedes, mille mass ületab 8 päikese massi, kui ta elu ennem ei lõpe mõne katastroofiga. PILDIL: Meile lähim täht - Päike - pildistatuna 11 kordselt ioniseeritud raua ioonide poolt kiiratavas ultraviolettkiirguses EIT kaameraga SOHO tehiskaaslaselt. -5- Tähtede surm
liitlehed, lehekesed piklikmunajad, leheroots 1…6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õisikud 30…60 õielised, võrsete tipus asuvate 3…8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased. Viljad umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad, mis valmivad sügisel. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil
otsida, midagi, mis on seda värvi.(N: punanst värvi esemeid). Alguses vastavad kooris, pärast küsib õpetaja ka individuaalselt. Seejärel räägib õpetaja lastele kevadisest ilmast ,tuues seinapeale piltliku näite. (Must muld, roheline rohi, kollane päike jne.) Üldiselt kuulavad lapsed õpetajat hoolega ja töötavad kaasa. Enamus lapsi tunnevad juba põhivärve ja oskavad ka rühmast vastavalt värvile esemeid leida.Suuremad lapsed(3- 4.aastased) vastavad rohkem. Pisematel lastel on veel raskusi esemete leidmisega rühmast. Kui õpetaja küsib individuaalselt kedagi, kipuvad suuremad lapsed ette hõikama. Kui keegi vastab,siis teised kipuvad järgi korrutama. Näide 2:(Kunstiõpetus) Merelainete värvimine paberile.Õpetaja näitab lastele piltlikult ette, kuidas merelainete tegemine käib. 4 aastased saavad juba ise hakkama. 2-3 aasaseid tuleb natuke aidata, kuna nad kipuvad pintslit valesti käes hoidma ja pintsliga paberile peale vajutama
mälus asi kui ei, siis milleski muus. Mäluuurimisel ei saa teha järeldust ühe ainsa testina, et neid tuleks teha rohkem. Ja mõistlik pole neid teha üksteiseotsa. Mälu kohta saab uurida lisaks lühimälule ka; kuidas laps infot omandab, kuidas ta seda õpib. Pm lapsed kasvutavad strateegiaid nt kordamine. Eelkooli eas lastel saab uurida, millisest juhendamisest on lapsel kasu (milliseid juhendeid sa ise kasutada), et tal meelde jääks paremini.Ehk pisematel lastel saab õpsi tegevusest aru, lapse mälu kohta. MeEnUtAmInE: uurida tuleks: kas laps ei mäleta üldse, kas tuleb meelde raskusetga: selleks tuleks anda vihjeid, viiteid. Ehk viite teete sarnaseks sellele, mis pidi meelde jääma. Meenutamisajendid: tav nt lõhna peale tuleb iseeneselikult meelde mõni asi mälust. Õpetaja saab küsida lisaküsimusi, et jõuda selle meenutamiseni. Õps peab muutma ajendeid sarnasemaks sellele, mis on eeldatavasti mälujälg
(väikeplokkideks) ning big-blockideks (suurplokkideks). See liigitus on mõneti suvaline ning raske on kindlat piiri määratleda, kuid umbkaudselt on seda oletada võimalik mootori töömahu järgi. Järgnevalt on töömahud antud kuuptollides (1 CID = 16,4 cm3) ning töömahu järel on toodud ka silindri läbimõõt ja kolvikäik tollides (bore x stroke). Small-blockid algavad kuskil nelja-viie liitri vahel (veel pisematel mootoritel jääb tavaliselt silindreid vajaka, et nendel lehekülgedel käsitletud saada) ning näiteks üks levinumaid Chevy mootoreid 350 CID (4.00x3.48, u. 5,7 liitrit), on veel kindlasti small-block. Suurim small-block, mis näiteks GM-il 70ndatel tootmises oli, oli 400 CID (4.12x3.75, u. 6,4 liitrit), kuid tänapäeval on ehitatud ka üle 7-liitriseid (427 CID) small-blocke. Asja teeb segaseks see, et vanemad ja väiksemad big-blockid olid näiteks vaid 348 CID (4.13x3
Neil pole lõpuseid nagu kaladel, vaid nad peavad käima veepinnal õhku hingamas. Kõikide imetajate kopsud on kärgjad käsnasarnased elundid, mille sisepind on suurem kui välispind. Imetajad kannavad loodet oma kehas ning selle valmides toimub sünnitamine. Paaritumise käigus viljastab isane emase kehas munarakud, millest arenevad looted või loode. Paaritumisele eelneb tavaliselt mingit sorti pulmamäng, mis on liigiti väga erinev. Suurematel imetajatel vaatemängulisem, pisematel võib see aga üldse puududa. 38 Sünnitatakse kas pessa, mis on ehitatud mingist taimsest materjalist, urgu või lihtsalt mõnda varjulisse kohta. Emasloomad imetavad oma järglasi päris pikka aega enne, kui nad suudavad iseseisvalt liikuma hakata. Paljud pisikesed imetajad sünnivad siia ilma pimedatena ja saavad
5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel. Meil kahjustab lehti kevadine päike, mistõttu tuleks istutada taimed poolvarjulistesse kasvukohtadesse, kuhu päike otse peale ei paista või kevadeks kinni katta
....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX. Läiklehist mahooniat on tore kasutada väikeaedades, pisematel haljasaladel grupiti või üksikpõõsana. Sobib nii pinnakattetaimeks kui madalaks hekiks. Talub väga hästi puude juurekonkurentsi. On tundlik mulla tihenemise suhtes. Väga karmides oludes võib langetada lehed, kuid taastub hästi. Sobib haljastuses eeskätt varjulisematesse kohtadesse pinnakattetaimena, üksikasetuses kui ka väikeste gruppidena. Külmakindel, saastekindel, talub kärpimist ja suudab kasvada ka väheviljakatel kasvukohtadel
annaabi.ee 
