(trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu. Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri, et toit ikka söögitorru (mitte hingetorru) satuks. Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad
limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks. Ülalõualuu- ja otsmikuluu-urge ning TartuTervishoiu Kõrgikool 2 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid eesmised ja keskmised sõelluurakud avanevad ülemisse ninakäiku. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarakanal. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu on ninaõõs ühenduses ninaneeluga. Viimase limaskestas leiduvad lümfoidse koe kogumid - paaritu neelumandel ja paarilised tõrvemandlid - mikroobide tõrjeks. Neelus toimub õhu- ja toiduteede ristumine, mida reguleeritakse suulaepurje (suleb ülemised hingamisteed) ja kõripealise (suleb sissepääsu kõrisse) abil. VÄLISNINA nasus externus Koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest
juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl. Hingetoru- trachea Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk Ehitus: Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast. Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja.
varustatud veresoonte, närvikiude ja nende lõpmetega. Veresoonte võrgustik on eriti arenenud ninavaheseina eesmises osas, kus sageli tekivad ninaverejooksud. Limaskesta pinnal on alati veresoonest väljarännanud leukotsüüte, mis on võimelised mikroobe haarama. Ninaõõnes on ka näärmed 150 näärmeid 1 cm 2 kohta. Ninaõõs on poolitatud luulise vaheseinaga. Ninaõõs on ühendatud mitme väiksema õõnega, mida nimetatakse ninakõrvalurgeteks. Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Ninaõõnes õhk soojeneb, jahtub, muutub niiskemaks, puhastub tolmust. Haistmine on õhus olevate keemiliste ainete tajumine. Inimene eristab umbes 10000 lõhna. Haistmismeel võimaldab tajuda õhu koostist, toidu kõlblikkust, valmistada seedimiseks ette. Lõhnasignaale töötleb aju limbiline süsteem. Haistmisepiteel on epiteel, mis sisaldab õhus olevatele keemilistele ainetele reageerivaid rakke. Neel. Neel on koht, kus lahknevad toidu ja õhu liikumisteed
näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma
luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma
Kõrvalekallete korral tuleb laps suunata oftalmoloogi konsultatsioonile. · Kaasasündinud pisarakanali stenoosi või sulguse korral tekib esimestel elunädalatel suurenenud pisaravoolus, "silm on märg", kergesti võib lisanduda konjunktiviit. Vanematele tuleb soovitada pisarakanali massaazi: silma sisenurga piirkonda masseeritakse õrnalt väikesõrmega 4-5 korda päevas. Kui esimese 4-6 kuu jooksul pisarakanal spontaanselt ei avane, suunatakse laps silmaarstile (Oona 2007). Kindlasti tuleb pöörduda arsti poole, kui: · lapse silmad ei liigu sünkroonis veel kuue kuu vanuseski; · laps läheb eseme / objekti lähedale ja jõllitab seda; · kui ta ei pane inimesi ja muid liikuvaid objekte tähele; · või mõnel muul murettekitaval põhjusel (Einon 2007: 46) Naha ja limaskestade seisundit · muuhulgas ka BCG-vaktsiini süstepiirkonda õlavarrel
ühenduses neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgedel asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega ehk ninakõrvalkoobastega (ülalõualuu-, lauba-, kiilluu-urge ja sõelluulabürint). Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Alumise ninakäigu horisontaalne suund on oluline mao sondeerimise ja ninakaudse hingamisteede intubatsiooni korral (→ ptk „Hingamisteede käsitlus“). Neeluõõs paikneb nina, suu ja kõri taga. On hingamisteede ja seedekanali ühtne osa, siin nimetatud teed ristuvad (aspiratsiooni oht!) Neelu osad: Ninakarbik Neelu ninamine osa (nasopharynx) Kõva suulagi Pehme suulagi Neelu suumine osa orolarynx Keel
annaabi.ee 
