Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati
.29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991. Üksiksõidule lubatakse 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 meest ja 3 naist. Tänapäeval tehakse üksiksõidus erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel ja
olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: • üksiksõit, • paarissõit, • jäätants, • vabatants. 2 Iluuisutamine 3.1 Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. 3.2 Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991. aastal. Üksiksõidule lubatakse 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 meest ja 3 naist. Tänapäeval tehakse üksiksõidus erinevaid hüppeid, piruette, liikumisi muusika saatel ja neist
....................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid............................................................................................8 kasutatud materjal.................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuisutamine on pordiala, kus sportlane või sportlaste paar peab uiskudel ja muusika saatel esitama kava, mis koosneb kohustuslikest elementidest (nt hüpped, piruetid, sammude kombinatsioon, tõsted jms). Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Võisteldakse meeste üksiksõidus, naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tänapäeval koosneb iluuisutamine kohustuslikust lühikavast ja vabakavast. Iluuisutamine on ala, mis pakub rõõmu väga paljudele, selles on seotud sportlikus mõttes keerulised
Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28
on alati kummardus ja siis kahe käega soendus. Põhiline aeg tugipuu juures kulub väljapoolsuse ja õige kehahoiaku harjutamiseks. Õige kehahoiaku all mõeldakse eri kehaosade asendit üksteise suhtes. Harjutused sooritatakse alati mõlemast jalast, sest siis muutuvad mõlemad kehapooled ühtlaselt tugevaks. Pärast treenimist tugipuu juures korratakse mõningaid harjutusi ilma toeta, et arendada tasakaalu, paindlikkust ja vastupidavust. Alustatakse aeglaste väljapeetud liigutustega, piruetid ehk pöörded, hüpped ja siis varvaskingadel tantsimine. Meestel on selle arvelt rohkem suuremaid hüppeid. Poiste treeningusse kuulub ka raskuste tõstmine, et nad hiljem paaristantsus hakkama saaksid. Balletti õppides muudetakse tundi iga nädal, välja arvatud eksamitundi, mida hakatakse kuu aega enne eksamit harjutama. Kutseliste tantsijate treeningtunnis on iga kord uued kombinatsioonid, et kontrollida tantsijate oskusi ja mälu ning neid ette valmistada tööks erinevate lavastajatega.
kaanetab veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esmakordselt kasutusele, see küsimus on raamatu ,,Uisutamine" põhja vastamata. Aga Internetist natuke uurides saab teada: Kesk- Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja- Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi eluliste vajaduste pärast jalgsi ületama kinnikülmunud jõgesid, järvi ja merelahti.
Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-palli süsteemis, lisaks antakse koondhinded hobuse liikumise kvaliteedi ning ratsaniku istaku ning juhtimisvahendite kasutamise eest." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). ,,Harjutuste raskusastme järgi jagatakse skeemid erinevatesse tasemetesse, mida Eestis tähistatakse tähtedega: A, L, M ja R. Rahvusvaheliselt on kõige kõrgem võistlustase Grand Prix, kus sooritatakse kõiki klassikalise koolisõidu keerukamaid harjutusi nagu passaaz, piaffee, piruetid ning jalavahetused 2 ja 1 tempo tagant. Ideaalis peaks võistluspaar sooritama skeemis ettenähtud harjutuste kombinatsioonid nii, et kõrvaltvaatajale jäävad ratsaniku poolt hobusele antud signaalid märkamatuks ning hobuse elastse ja lennuka liikumise ilu maaliks täiusliku pildi inimese ja hobuse vahelisest harmoonilisest koostööst. Kõige vaatemängulisem koolisõiduklassidest on kindlasti muusikaline vabakava, mis
Absurd aga tekib irratsionaalsuse ja meeletu selguseiha vastandamisest, millele inimene oma sisimas alati kaasa heliseb. Absurd soltub samavord inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Ta aheldab nad teineteise kulge, nii nagu ainult vihkamine voib kokku liita. (lk 18) Niipea, kui absurdi tunnistatakse, muutub ta kireks, mis on piinavam, kui ukski teine kirg. See uhtaegu orn ja irvitav nagu, need piruetid, mida saadab hingepohjast tousev karje, see on absurdivaim ise heitluses realiteediga, mille vastu ta ei saa. Midagi ei ole selge, koik on kaos, et inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib muuride kohta, mis teda umbritsevad. Absurd sunnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Selle kulge tuleb klammerduda, sest sellest voivad tuleneda jareldused kogu eluks. Camus jaoks on peaaegu koik, mis inimest umbritseb absurd, mis avaldub inimese teadmistes,
annaabi.ee 
