saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis lasid vaatajal seljatoele vajuda. Pinge kadus vast liigseltki ära, näis nagu sõda kadus vahepeal ära. Dialoogid olid lakoonilised ning üsna ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kellest mingi hetk üks ilmselt surma saab, prillidega piripill ning valitseja pilkamine. Kõik sõjafilmi komponendid olid koolipoisiliku täpsusega sisse kirjutatud. Puudu polnud ka kergest huumorist, mis muige näole tooks. Jäin mõtlema, kust nii palju viina poisid koguaeg said, küllap oli tugev mänedžeritöö. Poolelt filmilt, neutraalsuse huvides, vahetus vaatepunkt. Saksa vormist mindi punaarmee vormile. Vahetus toimus sujuvalt, kuid paraja üllatusmomendiga
"Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906); o "Nina-Jass ja Näpp-Mall", "Lõhkiläinud Kolumats" (1918) · K. A. Hindrey värsslugudega, mille tegelaskujusid ning süzeejoont järgisid autori groteskses stiilis joonistused, tuli eesti lastekirjandusse huumor. · Kuigi lugude põhieesmärgiks on õpetlikkus, pakuti seda nüüd uuel kujul, lapselegi arusaadava nalja, aga ka pisut hirmu tekitava kunstilise liialdusega.
mis näitab mehe vaimset, emotsionaalset ja füüsilist enesekindlust. Kolmas faktor -- ootus, et mees peab vältima naiste tegevusi ja ülesandeid (naiseks mitteolemise norm). Tänapäeval selline ettekujutus enamasti ei domineeri, pigem arvavad noored üha rohkem, et mehed ja naised on võrdsed ( . 1990). Tüdrukute sotsialiseerimine on lihtsam, aga mõned naiselikkuse jooned võivad tuua kaasa raskusi. Traditsiooniliselt antakse tüdrukutele näiteks sellised hüüdnimed: piripill, 8 kaebaja, argpüks, pugeja jne. Vanemad pööravad tüdrukutele rohkem tähelepanu, mis toob kaasa selle, et tüdrukud hakkavad arvama, et nad ei saa iseseisvalt midagi teha ja alati sõltuvad kellestki. Negatiivseks teguriks naiste soorolli juures on see, et nad peavad ühendama tööalase rolli ja koduperenaise rolli on raske korraga töötada ja ema olla
otsuseid vastu võtab. Kui nad on füüsiliselt nõrgad, saavad nad endale hooldaja või viiakse hooldekodusse. Väikelapsed sõltuvad rahaliselt oma vanematest, nad ei saa ise vabalt raha kasutada ega käsutada, enne kui on saanud täiskasvanuks. Üldjuhul ei teeni lapsed ega vanurid ise raha. Lapsed saavad seda oma vanematelt ja vanurid saavad pensioni. Laste ja vanurite kohta kasutatakse halvustavaid sõnu, nt jõmpsikas, jõnglane, kutsikas, tattnina, piripill; fossiil, muld, koi, vanamoor, kondirisu, nõiamoor jne. Kui vanade inimeste kohta kasutatavate halvustavate sõnade ette lisada veel sõna vana, siis muutub sõnade tähendus veel negatiivsemaks. 20–60aastaste kohta ei kasutata solvava lisatähendusega sõnu. USA 1991. aasta uurimuses leiti, et seenior ja pensionär on positiivse kaastähendusega: aktiivne, tugev, progressiivne, õnnelik. Sõnadel vanainimene, vanur on negatiivsed tähendused.
**** kurr karr kus sa lähed? nurr narr nurme lähen mirr marr mida otsid? hirr harr hiiri otsin *** astus taat seljas vaat mööda sila tüki maad äkki maha kukkus vaat tühja ka, naeris taat tiba taba taba sina oled vaba Üks hele valge tuvi lendas üle Inglismaa Inglismaa oli lukku pandud luku võti katki murtud kes seda peab parandama seda ütled sina vana taitnina ;-) Idinas udinas suskasai viiver vaaver kuperkai iits tiits tibetamm KRESKA! Kui sa oled piripill, Nopi mütsile üks lill. Kanna seda pisut peas, Ja sa muutud jälle heaks. Kintsel, kantsel kantselei, Pintsel, pantsel pantselei, Ole hea ja otsi meid. Ussa-pussa, ussa maru, Sina oled mängus karu. Kriginal, kraginal kuudi, Virinal, vurinal vuudi. Tiira-taara, tuia-taia, Pimesikk tuli meie majja. Kiisud panid jalga sussid, Sussipaelad läksid krussi, Pimesikk nüüd aita sa Paelad lahti sõlmida. Tsuhha-tsuhha sõidab rong. Mitu vagunit tal on? Ära kuula teiste juttu!
Üks mu patsient, naine, kelle mees oli maha jätnud, väljendus nõnda: "Mul on hirmus valus ja mulle ei meeldi kurbus, aga need tunded näivad täiesti normaalsed, sest ma ju hoolisin oma mehest väga." Teiseks annavad nad endale loa neid normaalseid inimlikke mõtteid läbi elada. Nii sageli mõeldakse: "Ma peaksin sellest juba üle olema", "Ma ei tohiks lasta end niimoodi rööpast välja viia" või "Mis minuga lahti on?"; "Ma olen igavene piripill", "Ma peaksin olema tugev" ja nii edasi. Iga kord, kui selline inimene südamevalu tunneb, kuid püüab seda eitada, vähendada või alla suruda, muutub ta enesekriitiliseks: "Mis minuga lahti on... Ma olen nii nõrk." Tulemuseks on tunnete allasurumine. Inimesed, kes suudavad valusatest kaotustest üle saada, lubavad endal ka tundeid väljendada. Ehkki pole veel täpselt teada, kuidas, on oma tunnetest rääkimine
annaabi.ee 
