TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 1. 1. Milline on soojade toitude serveerimise puhul madalaim lubatud sisetemperatuur? : 75 kraadi (vale) 63 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 60 kraadi (vale) 2. Millised keemilised saasteained ohustavad toidukaupa? : hallitusseened (vale) nitraadid, väetised (õige) pinnud, juuksekarvad (vale) pärmseened (vale) 3. Toidukauba transpordiks peab kasutama... : jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5. Toidukauba vastuvõtmisel ei pea jälgima... : reliseerimistähtaegu (vale) autojuhi nime (õige)
.. mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale) ainult salmonella bakterid hävinevad ja teised jäävad ellu (vale) 0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 0Punkt(i) 10. Mis on alljärgnevast bakteriaalsed saastajad? nitraadid (vale) pinnud (vale) stafülokokid (õige) helmintoosid (vale) 0Punkt(i) 11. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on... riigitulude suurendamine trahvisummade abil (vale) nende väljamõtlemisega anda tööd juristidele (vale) tarbijate huvide ja tervise kaitsmine (õige) toitlustusettevõtete liig-kiire kasvu pidurdamine (vale) 1Punkt(i) 12. Kas kala töötlemiseks mõeldud lõikelaud peab olema... sinine (vale) roheline (vale) punane (vale) Pole vahet mis värvi
söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn, aeti hunnikusse ja pandi kotti jahvatamist ootama. Jahvatatud segust tehti leiba, mis oli selline, nagu oleks pinnud sees. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, 3 sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid,
konksu otsa ühekaupa, eesmised kahekaupa. Teki ja liha vahele peab jääma 15...20-cm vahe. Liha peab olema riputatud nii tihedalt, et ta tormi ajal ei hakkaks kõikuma, samal ajal aga toimuks normaalne õhuringlus. Kui veoks esitatakse nii külmutatud kui jahutatud liha, stoovitakse esimene trümmi, teine vahetekki. Külmutatud liha stoovitakse tiheda riidana , vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. Õhkkülmutusega laevades paigutatakse liha riida alla pinnud 5*5 või 7,5*7,5 cm, mille suund peab kokku langema õhu liikumise suunaga. Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja määrdumata pinnaga. Liha, mis sellele nõudele ei vasta, veoks vastu ei võeta. 6 2.3 Puu- ja juurviljade vedu hariliku laevaga
1. poldid, mutrid, traat, klambrid ja muud metallitükid - neid leitakse sageli pärast tehnohoolde- ja remonditöid; 2. papp, nöör ja polüeteen - mis sageli tekivad seoses pakkimisega; 3. närilised, näriliste karvad, putukad, suled ja väljaheited; 4. kommipaberid ja sigaretikonid; 5. töötajatega seonduv nt. kõrvarõngad, sõrmeküüned, juuksed, nööbid, pastakaotsad, määrdunud sidemed ja plaastrid; 6. klaasitükid; 7. puhastusmaterjalid; 8. pinnud; 9. koorunud värv ja rooste jne. Saastunud toormaterjale ei tohi toiduettevõtted vastu võtta, sest isegi pärast sorteerimist on nad sageli inimtoiduks kõlbmatud. Toitu tuleb säilitada ja kaitsta nii, et igasuguse saastumise oht oleks minimaalne. Ohtlikud ja/või mitte söödavad ained tuleb selgelt märgistada ning säilitada ohututes konteinerites ja ruumides. Tarbijatele ei tohi müüa ei tohi toitu, mis on
söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn, aeti hunnikusse ja pandi kotti jahvatamist ootama. Jahvatatud segust tehti leiba, mis oli selline, nagu oleks pinnud sees. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Kuigi 19
· lõhestatud puit · puitplaadid. 3.4.1. Saepuit Saepuiduks nimetatakse toodet, mis on vähemalt kahelt poolt pikuti saetud ja hööveldatud. Saepuidu mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm prussid paksus ja laius minimaalselt 100 mm. Venemaalt eksporditav saepuit jaotatakse: deals plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75 ja 100 mm laiusega 225, 250, 275 mm battens plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75, 100 mm ja laiusega 50...200 mm
Siis püüdis keiser Katariinat ära osta ja pakkus talle kuninglikku abielu. Neiu keeldus ja nimetas end "Kristuse pruudiks". Katariina misjonäritöö rahva hulgas oli edukas. Sõjakäigult naasnud keiser Maxentius avastas, et tema äraolekul olid ta abikaasa, väeülem ja 200 keiserlikku kaardiväelast ristiusu vastu võtnud. Raevunud valitseja lasi Katariina hukkamiseks valmistada ogadega ratta. Enne neiu piinamist tabas aga masinavärki Jumala saadetud piksenool. Ratas purunes ja lendavad pinnud tapsid mitu pealtvaatajat. Lõpuks lasi Maxentius tüütu tüdruku tappa tavapärasel viisil - pea mahalöömise läbi. Legendi järgi olevat Katariina soontest vere asemel voolanud piim ja inglid viinud Katariina keha Siinai mäele. Aastal 527 lasi keiser Justinianus Püha Katariina hukkamiskohale ehitada eremiitide kloostri. Püha Katariina on kõigi rattaga töötavate käsitööliste, üliõpilaste, noorte tüdrukute, filosoofide, preestrite ja raamatukoguhoidjate kaitsepühak.
annaabi.ee 
