vaid nad ei saa lihtsalt teisiti. Nii kaotaks põrgu oma funktsiooni ja põrgust saaks süütute karistus asustus. Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii. Valetamine võib olla isekas või teise inimese kasu püüdev. Inimene valetab, kuna ta ei taha võtta vastutust oma tegude eest ning tahab teiste silmis parem välja näha, kui ta seda tegelikult on. Samas valetab inimene mõnikord, et kaitsta oma lähedasi saamaks haiget. Ei edasta ning muudab informatsiooni, mis seda võiks teha. Varjamine ja petmine ei ole ainukesed
62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele --> jõutakse kokkuleppele, et Jürka töötab sulasega vaheldusmisi ; üks laps (kolmene) sureb ussihammustuse tagajärjel ; Jürka võitlus karuga VII - lk.87 - politsei pinnib Jürkat isikutunnistuse asjus ; Ants õpetab Jürkat valetama --> Jürka saab uue isikutunnistuse ja teda usutakse VIII - lk.100 - kaksikutel sarved ; Põrgupõhja hoogne kosumine ; üks kaksikutest Antsu juurde tööle IX - lk.113 - Jürka ostab Antsu soovitusel Põrgupõhja päriseks ; Jürka võtab maaparanduslaenu --> ehitab Antsu nimele maja --> Jürka loodab üüriraha saada, kuid Ants paneb selle oma taskusse --> probleemid majaga --> Ants kaebab Jürka
kujutada oleks keeruline. Sketsid olid erinevad. Oli lühikesi ja pikki, poliitilisi ja pööbellikke, valusaid ja heldimusttekitavaid. Kokkuvõttes oli tegu skalpellterava läbilõikega kõigest, mis on tähendanud olla eestlane viimase 71 aasta jooksul. Oli monoloog Marju Lauristini noorpõlvest Tartus, ümbritsetuna 60- ndate Eesti noorintellektist, oli 80-ndatest väljarebitud taksojuhi meeleheide, kui ta pinnib pahaaimamatut inglise turisti teemal, et miks nad peale sõda meile appi ei tulnud ("Te ju LUBASITE!"). Meelde jäi ka "võimukoridori" stseen, kus anti peaaegu skisofreenilise ootusärevusega viimane lihv Eesti 1992. aasta põhiseadusele. Nagu minu vanuselt seitsmekümnele lähenev vanaisa, kellega koos seda etendust vaatamas käisin, kinnitas, oli kujundus, nagu Ruja puhulgi, semperlikult autentne. Seal ei olnud midagi teatraalset. Tegu oli hüperrealistliku päris-eluga
ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu ootamatu haigestumise põhjus on tema asemesse peidetud ruunikirjaga vaalakiuses. Saanud teada, et tüdrukul on äpardunud kosilane, pinnib kangelane noormeest nõiakunsti abil ja teeb kindlaks, et tollel polnud tegelikult mõttes midagi halba. Kosilane oli tahtnud kirjutada armuiha äratavaid ruune, kui tegi kirjakunstis algajana ühe lihtsa vea. Saagas jõutakse arukale järeldusele: ,,Ärgu keegi nõidumiseks ruune vestku, kui ta ei ole õppinud neid korralikult kirja panema." Kokkuvõte Kogu uurimustöö on olnud väga kokkuvõttev ja üldistav. Viikingid on väga
maaparanduslaen ei andnud ka piisavalt, pidi Ants kah laenama. Ants ütles, et võiks maja tema nimele ehitada, siis ei saa keegi Jürkat laenu kuritarvitamises süüdistada. Jürka ootas kuid ja aastaid, kuid majast rahasaamine temani ei jõudnudki. Ants kaebab kohtusse. ,,Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid." X lk 93-99 Jürka oli kehvas seisus, pidi Põrgupõhja maha müüma; kuna pakkujaid oli vähe, sai Ants koha saiaraha eest. Ants tunneb Vanapaganateema ees hirmu. Vanapagan, õndsus, põrgu, elekter LK 98 XI lk 99-108 Noor Jürka ja Eleonoore & noor Ants. Asjadega on ju nõnda, et kõik oleneb sellest , kust või kuidas neid näha. Ants arutleb LK 100 XII lk 108-117
sõbra Kännu juurde minna, sest tal on palju raamatuid, mida saaks palju odavamalt kui poest - annab Indrekule soovituse, et kui tahab end uputada võtku revolver ka, muidu tuleb keegi ja päästab ära V - kooliväravasse tagasi jõudes seisis seal Jürka, eks teatas, et direktor on väga vihane, et nad on salaja välja hiilinud, Tigapuu tahab Jürkaga kokku mängida ja olukorrast pääseda, kuid Jürka keeldub ja nii peavad Inderk ja Tigapuu Maurusega silmitsi seisma - Maurus pinnib poisse, eriti Indrekut, kuid saab aru, et Tigapuu on ta juba valetama õpetanud, Tigapuu ütleb, et nad tahtsid luba küsida, kuid direktorit polnud, direktor väidab vastupidist ja saab õigustust Herr Olllinolt - Maurus süüdistab Tigapuud Indreku rikkumises, väidab, et Tigapuu on hull, lausub sõnad: „muidugi, teie seda ei tea, sest maal inemised ei lähe hulluks, ainult linnas!“ (lk 45)
"(82) -Vanapagan arusaam kuidas õndsaks saada. "Pealegi, millalgi vaim mõjutas võimu, nüüd sünnib vastupidi, aga kuidas saada vaimust õndsaks, kui mammon juhib võimu ja võim vaimu?"(lk85) -Ants Jürkale samal ajal ki soovitab maad päriseks osta, järeldusega, et sõnnikut vedates saab õntsamaks kui pattudele halastaja. "Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida-kahtleb, pinnib, uurib nõuab tunnistajaid."(lk 92) -Ants Jürkale peale maaleanu väärtkasutamis skandaali milles Jürka kergelt pääses. "...kui purustatakse, aina purustatakse, või kui ehitatakse, aina ehitatakse, aga on võimatu mõista olendit, kes täna ehitab ja home purusta ning tunahomme jällegi uuesti sedasama ehitab.See kes nõnad toimib on arutu nagu looduski ta umber."(lk99) -Jutustaja meile peale selle kui Ants on veendunud, et tegemist võib olla päris Vanapaganaga. "..
kehalisi harjutusi põrandal, toolidel, laudadel, vooditel, redelipulkadel, ühesõnaga igal pool, kus võis tõsta, rippuda, balansseerida. Sagedasti võis teda näha mööda tuba käimas, üks käsi kangelt kõverasse tõmmatud, kuna teise käe rusikas kõverdatud käe muskleid tagus. Või ta ajas endal rinna ette õieli ja trummeldas kahe rusikaga oma rinnalihaseid, neid lootes nõnda teha tugevamaks ja vastupanevamaks. ,,Sikk pinnib", ütlesid teised. Ikka seadis ta kusagil kahte tooli või teisi asju kõrvuti parajasse kaugusse, et nende vahel ,,pumbata" -- kätele toetudes end üles tõsta ja alla lasta. Sikk aina ,,sikutas", nagu mõned naljatasid, isegi siis, kui Vainukägu suure häälega luges uut testamenti või laulis lauluraamatust. Niisugused olid Indreku lähemad naabrid. Kõrvaltubades siinsamas, asus nii-öelda kogu asutise au ja uhkus -- kõige jõukamad ja nimekamad õpilased
annaabi.ee 
