18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7 e = s -1 = - 1 = 0,695 d 15,8 e * w 0,695 * 10 S r = 1, w = = = 0,260 s 26,7 kN = d (1 + w) = 15,8(1 + 0,260) = 19,9 m3 Pinged savi peal? (pinnaveetase=1m) kN = 18,7 * 1m + 19,9 * 3m = 78,4 2 ( kogupinge) m kN u = 3 *10 = 30 2 (neutraalpinge) m kN ' = 78,4 - 30 = 48,4 2 (efektiivpinge) m Pinged savi all? kN = 78,4 + 15,5 * 5 = 155,9 2 m kN u = 30 + 5 *10 = 80 2 m kN
42. Kuidas töötavad vaivundamendid? Kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Vaivundamentide kasutus jaguneb: postvundamendid kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile. Hõõrdevaiad kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga vaia ja pinnase vahel. Süvistamisviisi poolest jagunevad: ramm-, kruvi-, kohtvaiad. 43.Mis mõjutab aluse kandevõimet?Aluse kandevõimet mõjutavad aluse liik(kalju-,jämepurd-, savi-, liiv-,taimpinnased),omadused, tugevus, pinnaveetase(mõõdetuna kõrgvee ajal), hoonelt vundamendile tulev koormus ja keldri olemasolu.Pinnasvesi mõjutab tunduvalt pinnase meh.-lisi omadusi ja struktuuri ja tav vähendab aluse kandevõimet. 44.Kuidas tõsta aluse kandevõimet? Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime
maaparandussüsteemidele. Vertikaalveehaarete alla kuulub salvkaev. Salvkaevuks (kaev vanaema juures maal) nim veevõtu otstarbel maa sisse kaevatud vertikaalset sahti, mille seinad on tugevdatud raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne saht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk, et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus, st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev peab olema maapinnal umbes meeter kõrge, kindalsti mitte alla poole meetri. Kaevust saab
Samuti suvis-sügiseste tulvade äravool on märksa väiksem. Auramine on võsa ja kidura metsaga kaetud liigniisketel aladel väiksem kui lagedatel aladel, sest võsa ja kidura metsa transpiratsioon on väiksem kui muul taimestikul ja tuule pidurduse tõttu on sellistel aladel ka aurumine maapinnalt väiksem. Metsaaladel on aurumine suurem kui seda lagedatelt maa-aladelt. Metsade raie vähendab auramist ja selle tagajärjel äravool kasvab ning tõuseb pinnaveetase, võib põhjustada isegi maa-ala soostumist. Reljeef Otsene mõju on jõe langule, kaudne mõju aga sademetele, infiltratsioonile, aurumisele. Mõju sõltub reljeefi suurusest. Kõrgusest sõltub - sademed suuremad, õhu temperatuur väiksem, aurumine väiksem - seetõttu on äravool suurem Järvede mõju Järvede mõju äravoolule avaldub erinevalt, sest aurumine veepeeglilt ja maismaa pinnalt on erinev. Jõe aastane
Kui jääkturbasoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega - kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veereziim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veereziimiga jääksood (pinnaveetase on vähemalt 0,3...0,4 m sügavusel) jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks; 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood, kus puud kasvavad kehva mullaviljakuse, esijoones fosfori vähesuse tõttu sama viletsasti kui looduslikus rabas. Esimesed katsealad rajati sügava oligotroofse soomullaga jääksoodele selleks, et selgitada
Joonis 13.6. Saneerimislahenduste väljatöötamisel on niiske pinnase all mõistetud konstruktsiooni ümbritsevat liivpinnast (kobedad mittekaljupinnas – kruus-, jäme-, kesk- ja peenliiv ja jämepurdpinnas, mis sisaldavad rohkem kui 50 mahuprotsenti osakesi), mille dreneerimisvõime võimaldab ajutise sademevee koormuse ilma konstruktsioonile survet avaldamata ära juhtida ). Tegemist on üldjuhul erijuhtumiga; o varinat 2 – muutuv pinnaveetase, vt. Joonis 13.7. Üldjuhul enamus keldrikorruseid jääb sellesse veekoormuse piirkonda, kus pinnasevee ülemine horisont sademete ja kevadise lumesulamisvee puhul võib tõusta kuni keldriseina taldmikuni (maks. 100 mm ülespoole keldri põranda pinda); o varinat 3 –pinnaveetase kuni 0,5 m üle keldripõranda tasapinna, vt. Joonis 13.8. Siin on põhimõttelised lahendused. Konkreetse sokli/keldrikorruse puhul on
annaabi.ee 
