lainepikkus ja kiirguse võimsustihedus. On näha, et kehad saadavad välja elektromagnetilist kiirgust üsna laias lainepikkuste vahemikus. Absoluutse temperatuuri kahanedes kahaneb kiiratav koguvõimsus (graafiku alune pindala) ning kiirgusspektri maksimumi asukoht nihkub paremale, näidates kiirguse lainepikkuse suurenemist. Maale jõuab päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse umbes 500 nm juures, mis vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 ° K. Päikese kiirgusspektri maksimumi ümbruses asub nähtava valguse piirkond lainepikkustega 400 700 nm. Nähtavast val Lühilainelise kiirgusena langenud energia neeldub maakera pinnakihtides ja atmosfääris ja peegeldub osaliselt tagasi. Maakera ise kiirgab tagasi maailmaruumi pikalainelist infrapunast kiirgust vastavalt oma efektiivsele pinnatemperatuurile.
2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid planeedil esineb nõrk globaalne magnetväli. 3. Atmosfäär/temperatuur Tänu planeedi väikesele massile ja kõrgele pinnatemperatuurile, ei suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „põgenevad“ kiiresti kosmosesse. Vaatamata sellele eksisteerib planeedil väga hõre eksosfäär, ehk gaaside kiht, kus molekulid peaaegu ei põrku üksteisega seoses väga väikese kontsentratsiooniga. Kuna planeedil puudub atmosfäär, mis saaks temperatuure ühtlustada, iseloomustab Merkuuri väga suur temperatuurikontrast.
gravitatsiooni mõjul. Kuna selle pilve aine koosnes kaugminevikus supernoovadena plahvatanud tähtede ainest, oli pilv rikastatud raskemate elementidega (metallidega). Seetõttu kuulub Päike nn esimesse põlvkonda. Jaak Janniste, Füüsika 1999 2. PÄIKE Päike on meie Päikesesüsteemi kesktäht. Võrreldes Maaga, on tema läbimõõt 109 korda ja mass 330 korda suurem. Ca 99,86 % kogu Päikesesüsteemi massist on koondatud Päikeses. Päikese spektraalklass on G2V. G2 viitab pinnatemperatuurile (ca 5780 K) ja V viitab sellele, et Päike on nn peajada täht. Nagu teisedki peajada tähed, koosneb Päike enamasti vesinikust ja heeliumist. Päikese keskosas toimuvad termotuuma reaktsioonid, mille tulemusena vesinik muundub heeliumiks. Selles protsessis eraldatav energia ongi Päikese energiaallikaks. Spektraalklassi järgi kuulub Päike kollaste kääbuste hulka. Vaatamata sellele, võrreldes enamiku tähtedega Päike ei ole väike. Ta on massiivsem, kui 85 %
_ materjalist; _ temperatuurist; _ õhu suhtelisest niiskusest (RH). Materjalide iseloomustamisel kasutatakse sageli suurust so veeauru difusioonitakistustegur näitab õhu veeauruerijuhtivuse suhet materjali veeauruerijuhtivusse. 44. Piirde veeauru osarõhu jaotuse leidmise arvutuspõhimõtted. 45. Piirde niiskustehnilise toimivuse kontroll kastepunkti meetodiga 1) Vastavalt materjali soojustakistusele leitakse pinnatemperatuurid; 2) Vastavalt pinnatemperatuurile leitakse veeauru küllastusrõhk; 3) Vastavalt materjalide niiskustakistusele leitakse veeauru osarõhk materjalikihtide pindadel; 4) Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel: _ RH 100% kondensaat; _ RH 75..80% hallitus (Arvutused on otstarbekas koondada tabelisse). 46. Hoonepiirete õhupidavuse mõjud. Hoonete õhupidavuse mõjud: · _ energiatõhusus; · _ niiskustehnilised probleemid (niiskuse konvektsioon);
tegur – näitab õhu veeauruerijuhtivuse suhet materjali veeauruerijuhtivusse. 27.Piirde niiskustehnilise toimivuse kontroll soojusjuhtivuse ja veeauru difusiooni aluse meetodiga, kriitilise suhtelise niiskuse kontroll, niiskuse väljakuivamise kontroll, vajaliku aurutakistuse arvutamine Piirde niiskustehnilise toimivuse kontroll: 1. Vastavalt materjali soojustakistusele leitakse pinnatemperatuurid; 2. Vastavalt pinnatemperatuurile leitakse veeauru küllastusrõhk; 3. Vastavalt materjalide niiskustakistusele leitakse veeauru osarõhk materjalikihtide pindadel; 4. Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel. Kriitilised kohad, mida tuleks kontrollida: Antud meetodi piirangud: Meetodiga saab teada mingi perioodi lõpptulemuse, kuid mitte selle perioodi kestel toimunud muudatusi. Arvutusi saab teha ainult statsionaarses olukorras, seega
naatriumsulfaat Na2SO4 4,0 kaltsiumkloriid CaCl2 1,0 kaaliumkloriid KCl 0,7 kokku koos ülejäänud komponentidega 34,5 KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele pinnatemperatuurile ca 5800 °K Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris: hajumine peegeldumine neeldumine Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi: insolatsioon – Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal– ja kaldpinnale. Insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S’): S’ = S x sin h, kus S – insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h – päikesekiirte langemisnurk.
maksimaalsete temperatuuriindeksite jaotus. Temperatuuriindeksi piirväärtusi tuleb võrrelda normaaltingimustes (ilma täiendava alarõhuta) tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbeventilatsioon + ebapiisav arv värskeõhuklappe), siis näeb õhulekkekohtade mõju pinnatemperatuurile ka ilma täiendava alarõhu tekitamiseta. 6.2 Tulemused 6.2.1 Mõõtmistulemused Termografeerimine viidi läbi 16 uuritavas elamus. Termografeerimised viidi läbi peamiselt seestpoolt, kuna seestpoolt termografeerimine võimaldab paremini hinnata külmasildade kriitilisust. Väljastpoolt termografeerimine, mis võimaldab visualiseerida külmasildade ulatust ja
ja nende liitekohad olema paremini soojustatud. Temperatuuriindeksi piirväärtusi tuleb võrrelda normaaltingimustes tehtud termograafiliste mõõtmistulemustega, st. mitte täiendava alarõhu tingimustes tehtud mõõtetulemustega. Hoone normaaltingimuste mõõtmine tuleb läbi viia töötava ventilatsiooniga. Kui hoones on suur alarõhk (näiteks väljatõmbe ventilatsioon + ebapiisav värske õhu juurdevool), siis näeb õhulekkekohtade mõju pinnatemperatuurile ka ilma täiendava alarõhu tekitamiseta. Tabel 3.1 Niiskustehniliselt turvalised temperatuuriindeksi piirväärtused Eestis. Niiskuskoormus Temperatuuriindeksi f Rsi ,- piirsuurus (mõõdetud või arvutatud tulemus peab olema piirsuurusest suurem)
annaabi.ee 
