Eestis absoluutse kõrgse aluseks on Kroonlinna veemõõdulatti nulli läbiv nivoopind – 1977a Balti kõrguste süsteem. Kõrgusmärgid – geomeetrilised märgid milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Reeper, seinamärk. Kõrgusmärgid moodustavad riikliku kõrgustiku põhivõrgu ja neid punkte kasutatakse lähtepunktidega muude kõrguste määramiseks. Reepreid paigaldatakse ehitiste vundamenti, nn seinareeprid või pinnasesse (pinnasereeper, fundamentaalreeper, põhjareeper) Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit)asub vähemalt 2 m sügavusel. Reepri ülemine ots on ca 50 cm sügavusel. Fundamentaalreeper sarnaneb ülemisega, R/B alus asetseb ca 2,5m sügavusel. Reepri ülemine ots 1m sügavusel. Fund.reepritega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, nende omavaheline kaugus on 50-60km. Põhjareeper-metalltoru mis puuritakser maa sügavusse kuni 100m ülemine ots 1m pinna all.
Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist
I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m süügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse.
seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on kõrgusemärk. Liigid: · Pinnasereeper · Seinareeper · Fundametaalreeper · Põhjareeper 36.Millised on nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud on: A) kahe reeperi vahelised B) Kinnine käik 37.Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Muudetakse nivelliiri kõrgust, võetakse uuesti tagasivaate lugem ja edasivaate lugem ja arutatakse uuesti kõrguskasv. Kahe kõrguskasvu vahe peab olema alla 5mm. 38.Mis on teodoliit?
uuesti tagumise lati lugem ja eesmise lati lugem. Saadud vahe ei tohi olla suurem kui 1cm. Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse. 35. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on geodeetiline kõrgusmärk, mis paigaldatakse ehitise vundamenti või pinnasesse. Liigid: Pinnasereeper - asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Seinareeperid - sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist kronstein, mis ulatub asetuspinnast (sein, samams vms) välja. Fundametaalreeper - 2 m pikkune varras, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeperi tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast.
hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2 m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1 m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse.
käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geoloogiline iseloomustus. Kaardi pöördele kantakse reeperi foto ja asukoha abriss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused cm täpsusega. Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 m sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast. Pinnasereeper paigaldatakse vähemalt 1 aasta enne nivelleerimist geoloogiliselt hea kandevõimega pinnasesse, kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse (teede lähedusse), kus on tagatud nende püsimajäämine pikaks ajaks. Pinnasereeperi eritüübiks on varrasreeper, mis taotakse 4-5 meetri sügavusele ja ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga (1,5 m). Reeperi peaks on 1-2 cm läbimõõduga varda ümaraks treitud ots, mis jääb kupitsa pinnast 0,5 m sügavusele. Reeperi
annaabi.ee 
