b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on
Kalmistu pinnale langevate sademete infiltratsiooniga kaasneb jäänuste koostis- ja laguainete väljaleostumine. Oluliseks kalmistu keskkonnamõju määravaks teguriks on aeratsioonivööndi paksus, kuna kõige intensiivsem biodegradatsioon toimub just seal. Isepuhastusvõime on seda suurem, mida peeneteralisemad on vettkandvad kivimid. Liivas ja kruusas ei ole isepuhastusprotsess piisavalt kiire, sest lühikese viibeaja tõttu ei adsorbeerita mikroorganisme pinnaseosakestele. Viirused seotakse pinnaseosakeste 9 poolt lihtsamalt kui bakterid ja neid kandub põhjavette vähesel määral. Sellele vaatamata säilivad patogeenid pinnases elujõulisena (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad adsorbeeritud patogeenid kalme läbiva vihmavee kaasabil sattuda esmalt
b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( 1 - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 4.1.2. Survejaotus pinnases. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Kokkuvõttes võib öelda, et pinge ´pz suurus aluses sõltub: 1) koormuse suurusest V (N); 2) koormava pinna (vundamendi- taldmiku) mõõtmete suhtest L:B;
Veeküllastatud liiva mahukaal on enamasti ligikaudu 20 kN/m3 ja vee mahukaal 10 kN/m3. Seega liivas on kriitiline gradient ligikaudu 1. 3.5 Hüdrodünaamiline pinge vee voolamisel pinnases Eelnevalt käsitleti lihtsaimat juhtu vertikaalne vool läbi ühtlase pinnase vee voolamise mõjust pingele pinnases. Selgus, et pinnases voolav vesi muudab oluliselt pingeseisundit. Pinnaseterade vahel voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas. Lihtsustuseks on siiski
Kuid vesi pinnases voolab, muutub pingeseisund oluliselt. Pinnaseterade vahel väärtusi. Elastsusteooria järgi Ko=v/(1-v). Kuna Poissoni teguri külgsurve realiseerumist on loota vaid siis, kui toru ja kraavi seina vahele voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle määramine katseliselt tekitab raskusi, leitakse külgsurvetegur tavaliselt jääv pinnas tagasitäitmise ajal hoolikalt tihendatakse. Toru asetamisel pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. mingi empiirilise seosega. Liivpinnaste jaoks on enamlevinud valem muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu K0=1sin. Savipinnaste kohta valemit: K0=0,44+0,42Ip, kus Ip on peal oleva pinnasesamba kaal. Toru jäikus on suurem ümbritseva
on enamasti ligikaudu 20 kN/m3 ja vee mahukaal 10 kN/m3. Seega liivas on kriitiline gradient ligikaudu 1. 3.5 Hüdrodünaamiline pinge vee voolamisel pinnases Eelnevalt käsitleti lihtsaimat juhtu vertikaalne vool läbi ühtlase pinnase vee voolamise mõjust pingele pinnases. Selgus, et pinnases voolav vesi muudab oluliselt pingeseisundit. Pinnaseterade vahel voolav vesi kaotab energiat ja annab selle hõõrdumise teel üle pinnaseosakestele. Voolamine saab toimuda ainult rõhkude vahe tõttu. Teisisõnu vool on seotud rõhu kaoga voolutee pikkusel. See rõhukadu vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse hüdrodünaamiliseks pingeks ja sellest tingitud jõudu mõnikord hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. Alljärgnevalt on vaadeldud üldisemat juhust, kui vesi võib voolata suvalises suunas
annaabi.ee 
