5. Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kkon koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist. Antud juhul . Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed järgnevast tabelist Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist. Antud juhul Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist. Antud juhul Väsimuspiiri alanemise tegur: 7.Ristlõike B kohalikväsimusgraafik, võttes 1000 pingetsüklitinglikuväsimuspiiriväärtuseks. Eeldatavpingetsüklitearvpurunemiseni. Tingliku väsimuspiiri väärtus: Astme kohalik väsimuspiir:
= Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6 Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kk on koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist 1. Antud juhul . Tabel Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Tabel Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed tabelist 3 Tabel Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 4. Antud juhul Tabel Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 5. Antud juhul Tabel Väsimuspiiri alanemise tegur: 7 Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks . Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. Tingliku väsimuspiiri väärtus:
5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm, ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni; 8. Formuleerida ülesande vastus.
Kk on koormusliigitegur, 0,010462d 22 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega d ekv 0,0766 Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm, ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni; 8
Kk on koormusliigitegur, dekv 2 0,010462d 2 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, 0,0766 Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist;
6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = Kk KmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): ● Kk on koormusliigitegur, ● Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega ● Kp on pinnakaredustegur, ● Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, ● Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ-1E3 = 0,9Rm,
σ −1=0,5∗470=235 MPa Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir σ (D) −1 K=K k K m K p K t K u K -väsimuspiiri alanemis tegur K m=1,25 ¿ d −0,11 =0,83 K m - mastaabitegur K k =1 K k - koormusliigitegur K p= A σ Bu =4,51∗470−0,265 =0,88 K p - pinnakaredustegur K t =1 Kt -temperatuuritegur K u=0,814 Ku - usalduvustegur K=1∗0,83∗0,88∗1∗0,814=0,59 Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks σ −1 E 3=0,9 Rm ning määrata (arvutada) eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni. σ −1E3 =0,9 Rm =0,9∗470=423 MPa tingliku väsimuspiiri väärtus
Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur? (d ) K −väsimuspiiri alanemise tegur . Kus Sest detaili antud kohas on väsimuspragude tekke tõenäosus eeldatavalt suurem, kui väsimusteimi katsekehas. Väsimuspiiri alanemise tegur: kus Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur ja Kp on pinnakaredustegur 21. Milleks kasutatakse Goodman’i piiramplituudi-diagrammi? Kasutatakse selleks et teostada antud punkti pingetsükli P ohtlikkuse analüüsi, pingetsükli ohtlikkuse määramiseks. 22. Koostada Goodman’i piiramplituudi-diagramm kui σa = σIVekv, a = 120 MPa; σm = σIVekv, m = 60 MPa; σy = 355 MPa; σ-1(D) = 200 MPa ja σu = 470 MPa. Kas konstruktsiooni tugevus on piisav? Millega võrdub antud konstruktsiooni väsimusvaruteguri väärtus? 23
annaabi.ee 
