4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid 10
vedelik ise; tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2 /gr); ei märga: vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Hüdrofobisaator vett tõrjuv aine (tahke aine pind määritakse sellega, et muuta ta pinnaenergiat: näit manteetähistused). Osmoos molekulide ühesuunaline difundeerumine läbi poose vaheseina, kui vaadeldav vedelik on poorse seinaga anumas teise vedeliku sees. Osmootne rõhk: p=RT/V RTM (R on universaalne gaasikonstant). Näit: looduses on osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos
h= 2 / × g × r pindpinevus vedeliku tihedus g raskuskiirendus cm3 Ehitiste ja rajatiste korral peab piirded millised on kas vees või pinnases isoleerima veekindlalt atmosfääris olevatest piiretest, et vältida pinnase vete kapillaartõusu seintesse. Analoogselt käitub vedelik materjalide mikropragudes. Kapillaartõuse on võimalik reguleerida kui muuta pindpinevust või kui muuta pinnaenergiat ehk muuta adhesiooni jõudusid. · Osmoos Lahusti molekulide difusioon läbi poorse vaheseina. Kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest, kõrgema konentratsiooniga lahusesse Osmoosi anumaks ehituses on nt. betoon. P= RT/V 13. Lahus kahe või enama aine homogeenne segu, kus üks on lahustiks, teine lahustunud aineks. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega
kõveruse tsentrisse. Milleks sümbol (delta)? Sellepärast et see on täiendav rõhk juba olemasolevale siserõhule. See p on sisuliselt tilga kõverpinnal oleva rõhu ja silepinna auru rõhkude vahe. Selle täiendava rõhu tõttu väheneb tilga ruumala dV võrra. Tehtav töö on pdV. Eelnevalt on meil teada, et tasapindse pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12 Pinna kõverdumise lisandub siia veel pinnaenergiat vähendav liige (töö ruumala vähendamiseks), saame dGS = -pdV+12dS12+S12d12 Gibbs näitas, et on võimalik moodustada pinna, millel pindpinevuse muut diferentsiaal on null d12=0. Kuna tasakaalu korral ka Gibbsi vabaenergia muut on null dGS=0, siis saame 0 = -pdV+12dS12 Avaldame rõhu: nimetatakse pinna kõveruseks. Avaldame selle tilga (sfäärilise pinna) jaoks: S= 4r2 dS=8rdr 3 V= 4/3r dV=4r2dr
kapillaaride läbimõõtusid. Märguv vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr). Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusjõust. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: a) vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); b) muudetakse tahkise pinnaenergiat (tahke aine pind määritakse hüdrofobisaatoriga, et muuta ta pinnaenergiat: näit maanteetähistused); c) tehakse mõlemat eelnevat. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse; tingituna pindpinevusest püüab vedelku osake võtta maksi-maalselt kera kuju. Ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vesiste osade vahel) nim pindaktiivseteks aineteks, nt temperatuur vähendab pindpinevust, detergendid: seep ja pesemisvahendid
väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante. Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid. Nii läheb benseen vees ilma surfaktandita kokku, sest benseen on hüdrofoobne ja seega üritab oma pinda vähendada. Teisisõnu, benseeni kolloid vees poleks ilma surfaktandita stabiilne. Kui aga lisada surfaktanti, siis väheneb benseeni pinnaenergia ja seega on ta võimeline olema ka olukorras, kus tema pind on suurem (kolloidina).
Moodust õhuke Fe-Zn kiht; Zn-Al sulamist pinnakate 55% ja 6%. 52. Märguv vedelik tõuseb mööda pragusid ja kapillaare üles (tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h=2/gr).Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusjõust. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vesiste osade vahel) nim pindaktiivseteks aineteks. Ained, mis suurendavad pindpinevust pindpinevust nim pindinaktiivseteks. Kasutamine : pesemisvahendid. 53. 1) Pinna isoleerimine katetega: a) värvid b) polümeerid c) metallid, katud peale galvaaniliselt d) metallid, kantud peale kasmisega sulasse (Zn, Sn, Ag) e) metallid, kantud peale pihustamisega kõrgel
ning ei märga pinda (vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud). · 90, siis surub vedelik end kapillaaridest välja ja valgub laiali täielik märgamine. Vedeliku ja tahkiste vastastikust toimet on võimalik juhtida nii: *vähendatakse vedeliku pindpinevust () või suurendatakse lisades pindaktiivseid aineid (seep, Na-ja K-fosfaadid); *muudetakse tahkise pinnaenergiat; *tehakse mõlemat eelnevat. Ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust (jõudusid vesiste osade vahel) nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Ained, mis suurendavad pindpinevust nimetatakse pindinaktiivseteks. Kasutamine: vedelike ja tahkiste vastastiku toime mõjutamiseks vähendatakse (lisades pindaktiivseid aineid seep, Na-ja K-fosfaadid) või suurendatakse (lisades pindinaktiivseid aineid) vedeliku pindpinevust (). 54
annaabi.ee 
