1.6.1.Lainevõrrand Võnkumiste levikut elastses keskkonnas nim.elastsuslaineteks. Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja lainepikkuse korrutisega. v= V= /T Vaakumis heli ei levi,kuna seal keskkonnaosakesed puuduvad. (0,t)=acos t (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t t=S/V analoogiliselt =x/V k(lainearv)=2/ =2*T/T* = /V V= /T II . Vedelike mehhaanika 2.1.Vedelike staatika 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes Vaatleme seisva vedelikus mõttelist pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. =limt/S=dt/dS kui on tegemist vedeliku sambaga,mille kogus on h,siis selle poolt avaldatav hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh -vedeliku tihedus g-raskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist
Lainevõrrand Võnkumiste levikut elastses keskkonnas nim.elastsuslaineteks. Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja lainepikkuse korrutisega. v= V= /T Vaakumis heli ei levi,kuna seal keskkonnaosakesed puuduvad. (0,t)=acos t (x,t)=acos (t )=acos(t x/v) V=S/t S=V*t t=S/V analoogiliselt =x/V k(lainearv)=2/ =2*T/T* = /V V= /T II . Vedelike mehhaanika 2.1.Vedelike staatika 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes Vaatleme seisva vedelikus mõttelist pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. =limt/S=dt/dS kui on tegemist vedeliku sambaga,mille kogus on h,siis selle poolt avaldatav hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh vedeliku tihedus graskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva
koos, ilma et üks komponent jõuaks teistest ette või jääks maha.) Heli kiirus sõltub esmajoones keskkonnast, kus ta levib, aga teatavat mõju avaldavad ka temperatuur ja muud tingimused. 2. VEDELIKE MEHAANIKA 2.1. Vedelike staatika 2.1.1. Hüdrostaatiline rõhk: Vaatleme seisvas vedelikus mõttelist üinnaelementi S. Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga f, millega vedelik mõjutab ühikulist pinnaelementi normaali sihis ---> P=lim* f / S = df / dS. kui on tegemist vedeliku sambaga mille kõrgus on h, siis selle poolt avalduv hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga mis mõjutabühikulist pinnaelementi, tema normaali sihis P= m*g / S = §(gamma)*V*g / S = §*g*S*h / S = §*g*h §-vedeliku tihedus g-raskuskiirendus. Eelnevast järeldub, et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piires konst. olgu
Heli kiirus= kaugus/ aeg II . Vedelike mehhaanika Esmakordselt määras heli kiiruse õhus 2.1.Vedelike staatika prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus Vaatleme seisva vedelikus mõttelist vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on katsetajatest laskis paadist vette kellukese. võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust =limt/S=dt/dS kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust. Mõõdeti ära heli kui on tegemist vedeliku sambaga,mille
voolujooned ei saa lõikuda. Potentsiaalne voolamine on selline, mille puhul voolukiirused rahuldavad tingimusi: Kiiruse potentsiaal Pindvoolamise korral: , Kui anda funktsioonile väärtusi, saadakse potentsiaalijoonte parv. Voolujooned ja potentsiaalijooned on omavahel risti. Potentsiaalse voolamise teooriat rakendatakse siis, kui voolus puuduvad keerised. 1.16 Voolamise põhielemendid Elementaarjoa moodustab lõpmatult väikest pinnaelementi dA läbiv voolujoonekimp, mida ümbritseb pinna perimeetrit läbivatest voolujoontest koosnev elementaartoru. Elementaarjoa pidevuse võrrand: dQ= udA= const. Kiiruse ja ristlõikepinna korrutis on piki juga konstantne. Hüdrauliliseks raadiuseks R nim elavlõike ja märgpiirde suhet: R= A/ , kus on märg perimeeter. See on arvutatav pikkusmõõde, mis iseloomustab elavlõiget voolutakistuse seisukohast: mida suurem on sama A
läbi niisuguse pinna S, mis on lõpliku suurusega, ei ole tasane ja mille ulatuses elektriväli ei tarvitse olla konstantne. Selleks toimime järgmiselt. 1) Jagame pinna S pinnaelementideks dS i , mis on piisavalt väikesed, et a) võime nad lugeda esimeses lähenduses tasasteks ja b) mille ulatuses elektrivälja tugevuse vektorit võib samuti vaadelda konstantsena. Selliste pinnaelementide koguarv olgu n. Ülaltoodud joonisel on kujutatud kolme niisugust pinnaelementi. 2) Arvutame valemi (10.12) põhjal elektrivälja tugevuse elementaarse voo läbi iga sellise pinna, d E (dSi ) Ei ni dSi , kus Ei on elektrivälja tugevus pinna dSi asukohas, ni on i-nda pinnaelemendi normaal-ühikvektor.. 3) Liidame saadud tulemused kokku. Seda arvestades avaldub pinda läbiv elektrivälja tugevuse voog valemiga n
annaabi.ee 
