On muusikainstrument, mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga. KLAVESSIIN KÕRGAEG JA TÄNAPÄEV Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. sajandil). Nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. - Eelistatakse klaverit. Tänapäeval kasutatakse klavessiini vanamuusika esitamisel. KÕLA Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. MUUSIKA KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Klavessiin http://muusika8b.wikispaces.com/klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 Aitäh!
Klavessiin (pr. k. clavecin, it. k. clavicembalo, cembalo, eesti keeles ka tsembalo) on muusikainstrument, (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga (vanasti sulerootsuga). Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. saj.) Tänapäeval kasutatakse seda instrumenti tihtipeale vanamuusika esitamisel. Klavessiin kui barokiajastu instrument seostub mõistagi kõigepealt vanamuusikaga ning nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. Mitte sellepärast, et see
oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili. Pani aluse harmoonisüsteemi kujunemisele. Spinett e. virginaal: pisike klavessiin, kandiline kastike, enamasti jalgateta, seepärast pandi ta tavaliselt ka laua peale. Tsembalo- klavessiin, klaveri eelkäija. Pinisev kõla, mis kustub kiiresti. Viola da gamba: mängiti põlvedel või põlvede vahel.Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid. Polüfoonia: kõik hääled võrdsed ja iseseisvad Monoodia:ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasa ka harmooniasaade. Bassia continuo e. generaalbass- (katkematu bass). Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniaseade, mis lähtus ülekirjutatud bassihäälest. Da capa aaria: aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm)
(esimene terviklik ooper- Claudio Monteverdi `'Orpheus'' 1607) 7) Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 11) Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal? Orelimängijana, mitte heliloojana,
Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov. OBOE sünnimaaks on keskaegsed salmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar.
Nad arvasid, et äkki on kuskil teine tee kuidas üle soo saada. Kui nad hakkasid otsima teist teed siis hüppas soost välja inetu sookoll Shrek, kelle ninast tuli välja leeke. Meremehed üritasid temast jagu saada, aga see oli väga raske, kuna ta leegid kõrvetasid ja sulatas kuule ja mõõku. Ning lõpuks polnud neil muud valikut kui põgeneda ja nii nad ka tegid. Nad olid jõudnud koopani, kust tuli vaikselt mingit häält, mis kõlas väga imelikult. Mõne aja pärast tuli sealt välja pinisev konn, kelle pinnin oli kõrvu lukustav. Mehed ei suutnud taluda seda pininat ja üks neist viskas konna noaga ja õnneks nuga tabas konna otse pähe. Kõik olid rõõmsad, et saadi sellest konnast lahti. Meremehed liikusid edasi ja nad leidsid kaevatud augu, kus oli suur rauast kera. Nad üritasid avada luuki, mis oli rauast kera peal ja kui nad olid selle avanud, siis sealt lendas nahkhiiri välja. Nad läksid luugist sisse ja sealt
Oboe- Puupuhkpillirühma kuuluv pill, mis oli ka esindatud klassikalises orkestris Tsello Neljahäälsesse keelpillirühma kuuluv pill, mis oli esindatud klassikalises orkestris. Oli ka esindatud keelpillikvartetis. Klaver Bachi üks lemmikpill ning kirjutas ka selle pilli kohta õpiku. Kuulus klaveritriosse või klaverikvintettidesse. Mozart oli selle pilli uuendaja, sest ta püüdis oma teoses ,,Romanss" välja arendada parema käe tehnikat. Klavessiin Klahvkeelpill, mille kõla on pinisev ja kustub kiirelt. Kõrgaeg baroki ja klassitsismiajastul. Ilmalik muusika Klassitsismi ajastul hakkas vaimulik muusika oma tähtsust kaotama Heliloojad Joseph Haydn üks kolmest Viini klasskust, klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki zanreid, kuid tuntumad neist on oratoorium ,,Aastaajad" ja sümfoonia ,,Üllatussümfoonia" Tema pani keelpillikvartettile aluse. (1732-1802)