Arvuti toiteplokk Üldine: Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat, optilised seadmed, andmekandjad(SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist. Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX (Advanced Technology eXtended) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator. Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge
16.Isoleeritud paisuga väljatransistori eripäraks on-Paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18.Türistoride tööreziimiks on-sulg-ja küllastusreziim. 19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav sagedusriba,Pväljund,nominaalne sisendsignaal,võimendi väljundtakistus 26.Mitmeastmelise võimendi võimendustegur võrdub- Küld = K1 x K2...Kn , 27
Selle tõttu võib toiteplokk pea kõik oma potensiaalist panna +12V pinge väljundite peale. Ka HDD on siin otsas. +5V toidab suuremosa arvutis olevaid kiipe. Vanematel masinatel toitis ta ka protsessorit kuigi enne protsessorit pinge muunduri abil tehti ta ikkagi 3.3V peale. +3.3V on protsessori tööpingeks, kõige tundlikum pinge langude osas. Paljud protsessorid tänapäeval töötavad juba 2V pinge juures. Protsessorite juures tihtipeale veel eraldi pingeregulaatorid. See on vajalik, kuna uuemad protsessorid võivad nõuda pea sadat Amprit ainult 2V pinge juures. -12V kasutatakse tavaliselt RS-232 paralleelpordi ja selle küljes olevate lisaseadmete jaoks. -5V on mõeldud näiteks ISA Busi jaoks. Uuemate standardite puhul antud pinge kadunud. +5VSB Varem mainitud 5V Stand-By pinge, mille all on teatud arvuti komponendid isegi siis, kui ta pole kasutaja poolt sisse lülitatud
(Mis on kommutatsioon sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti. b. Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud. c. Piirikaparaadid : reaktor lahendid. d. Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid, reostaadid. e. Kontrollaparaadid: releed, andurid. f. Reguleerimis aparaadid: pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid. g. Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo 2. Liigutus Vooluliigi järgi a. Alalisvoolu aparaadid b. Tööstussageduslik (50Hz) c. Kõrgsageduslik 3. Liigitus tööpõhimõte järgi a. Elektromagneetiline b. Magnetelektriline c. Induktsioon tüüpi d. Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a
liigpingeimpulsside eest. 44. Millest on põhjustatud siseliigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse? · Kommutatsiooniliigpinged tekivad tavakäidus sooritatavate lülituste või ka häiringute toimel. · Liini ja trafode sisselülitamine · Koormamata liini või trafo väljalülitamine · Resonantsliigpinged · Piiramiseks: · Liigpingeid tekitavate lülituste arvu piiramine · Pingeregulaatorid · Automaatselt reguleeritavate väljavõtetega trafod · Sunteerivad reaktorid · Ilma taassüttimiseta VL-id · Sunteerivate aktiivtakistustega VL-id · Sünkroniseeritud lülitamine · Neutraali jäikmaandamine · Liigpingepiirikud 45. Nimeta mõningaid võrgukadude põhjustajaid ning nende vähendamise võimalusi. · Kommertskaod · Ebatäpsed mõõteseadmed · Elektrinäidu hilinenud ülesmärkimine
ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta; elektriaparaatide kontaktid peavad suutma kommuteerida nii nimivoolu kui liigvoolusid;
Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid ühendatakse koos tööle spetsiaalsel trükkplaadil ehk emaplaadil. Emaplaadil on tugikiibistik koos vajalike pesadega, et ühendada sellele protsessor, mälu ning sisend-väljundseadmete pordid. Emaplaat jagab ka voolu erinevatele süsteemikomponentidele ja selleks on seal toitepistikud ning täiendavad pingeregulaatorid. Et arvutisüsteem saaks funktsioneerida on vaja arvutile toiteadapterit. Arvuti põhikomponendid on ümbritsetud arvutikorpusega. Arvutikorpuse ülesanne on kaitsta arvutikomponente vigastuste eest, muuta arvuti ohutuks, käepäraseks ja meeldivaks arvutikasutajale, ära hoida elektromagnetiliste häirete levimine keskkonda ja tagada arvuti immuunsus keskkonnast tulevate häirete suhtes, võimaldada piisav õhuvool arvutikomponentide
14. Diiseltoitesüsteemid: mitmeelemendilise reaspumbaga, jaoturpumbaga, pump- pihustitega ja ühisanumaga toitesüsteem 15. Diiseltoitesüsteemi kõrgrõhupumbad: mitmeelemendiline reaspump, aksiaalkolviga jaoturpump. (1) lk. 128. 16. Diiseltoitesüsteemi pihustid. 17. Kiirusregulaatorid (1) lk. 124., lk. 146. 18. Traktorite ja autode elektrienergiasüsteemid. 19. Elektrivooluallikad: Akupatareid, generaatorid, nende töötamine ja karakteristikud. Pinge stabiliseerimine, pingeregulaatorid. 20. Süütesüsteemid, süütesüsteemile esitatavad nõuded, sekundaarpinge mõjurid, lihtsüütesüsteem. Süütesüsteemi ülesanne on küttesegu süütamine ottomootori põlemiskambrites. Segu süütab süüteküünla elektroodidevahel tekkiv sädelahendus, millel peab olema piisav energia (6... 15mJ) ja kestus (1...2ms). Kui sädelahendusel ei ole piisavalt energiat või jääb ta kestus lühikeseks, ei sütti kütusesegu alati ja mootor jätab (töötakte vahele). Siis suureneb
milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor-elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 6.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise P-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks
kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor- elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 6.1 toodud struktuuri kohaselt
1. Need on: · vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid, mis muundavad vahelduv-sisendpinge Us reguleeritavaks alalis- väljundpingeks Ud ja vooluks Id (joonis 1.1, a) · alalis/vahelduvvoolu muundurid ehk vaheldid, mis muundavad alalis-sisendpinge Ud reguleeritava suuruse ja sagedusega vahelduv/väljundpingeks Us (joonis 1.1, b) · vahelduvvoolumuundurid ehk sagedusmuundurid ja pingeregulaatorid, mis muundavad vahelduvpinge sagedust, faaside arvu ning suurust ja kuju (joonis 1.1, c) · alalisvoolumuundurid ehk pulsilaiusmuundurid, mis muundavad alalispinget ja voolu pooljuhtlülitite abil (joonis 1.1, d) 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid Alaldamine. Vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid. Need muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks paljudes tööstuslikes, põllumajanduslikes, olmelistes ja muudes rakendustes
annaabi.ee 
