tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid. 2.Peaegu sama suured voolumuutused kanduvad üle ka kollektorvoolule, kuna vooluülekandetegur = ... 1 3.Kollektorringi takistus on aga suur, kuna kollektorsiire on vastupingestatud . Lülitades sinna lisatakistuse koormuseks, ei mõjuta see kogu kollektorringi tööd. 4.Seega kanduvad emiteeris põhjustatud voolumuutused, ülekandununa kollektoriahelasse aga suurel kollektori takistusel pingemuutuse mis oleks väljundpingeks. KOKKUVÕTLIKULT Uvälj = (delta) IC * RK (vaskule poole avatud SUURUS m ) Usis = (delta) IE * r sus K= Uvälj KOKKUVÕTTEKS Väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. TAKISTUSE MUUNDUR transistor? TRANSfer-resISTOR
on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör- lemiskiirus ei muutu. Suurendades G koormust, tugevntatakse ka samas ergutus- voolu, et klemmipinge jääks samaks nimipingega (tõusev haru 1). Vähendades koormust tuleb vähendada ka ergutusvoolu (kõver 2). Alanev haru paikneb
Põhjusei 2: pingelangu tõttu ankrumähises ja ankrureaktsiooni demagneetival toimel. Väliskarakteristik (joonis 5.5a) - klemmipinge sõltuvus koormusvoolust. Koor- musvoolu tugevnemisel G klemmi-pinge alaneb, mis on seletatav ankrureaktsiooni demagneetiva mõju ja pngelanguga ankruahelas. Selle karakteristiku järgi saab arvutada pingemuutuse koormuse ära jäämisel, mis on umbes 5-10%. Reguleerimiskarakteristik (joonis5.5b) voolu muutmine ergutusahelas, et G koormuse muutmisel jääks klemmipinge võrdseks nimipingega, samas pöör-
magneetimisergutusega.I1=I2+I0 Primaarne U1=-E1+I1(r1+jx1) I1=I2+I0 Sekundaarne U2-I2(r2+jx2) 14. Trafo pingemuutus, välistunnusjoon. Pingelangu tõttu trafo sekundaarmähise takistusel muutub sekundaarpinge U2 Sõltuvust U2 =f(I29 nimetatakse trafo väliskarakteristikuks. Sarnase sõltuvuse saame ka koormusteguri kaudu U2= f() Otstarbekohane on pingemuutus leida konstantse nimipinge suhtes. Arvestades seda, et U20=U1n , saame protsentuaalse pingemuutuse U=(Ua*cos2+Ur*sin2) Trafo väliskarakteristiku leiame U2=f(,cos2) 15. Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur-nim tarviteile antava väljundvõimsuse P2 ja võrgust tarbitava sisendvõimsuse P1 suhet.Kasutegur = P2 /P1 100% = P2 *100%/ P2 +Pt+Pv,kus pt on terasekadu ja pv vasekadu Treafo kasutegur sõltub koormusest.Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades
läbimõõduga. Pinnase tugevuse tõus on pöördvõrdeline terasuurusega, olles ühikulise gradiendi puhul. Ta sõltub pinnase omadustest, pooride mõõtmetest 1 Väikese pingemuutuse puhul võib lugeda deformatsiooni lineaarseks pingega Teisese konsolidatsiooni iseloomustamiseks kasutatakse näitajat: Calfa´=(2- Savipinnastel on k 4 kuni 7,5. Liivakamatel savidel on k väiksem. Kõrge nagu see on elastsusteoorias. Koormise vähenedes elastsest materjalist keha 1)/(logt 2logt1) plastsusega savidel võetakse k enamasti 7. taastab oma endise kuju
Omavaheline seos on väljendatav kujul m 0 = m v (1 + e) (4.4) Kuna sõltuvused e = f() ja = f() on kõverjoonelised, siis nii m0 kui ka mv ei ole konstandid, vaid sõltuvad algpingest 1 ja pingeintervalli = 2 1 suurusest. Piisavalt väikese pingeintervalli piires saab neid aga vaadelda konstantidena. Seega väikese pingemuutuse puhul võib lugeda deformatsiooni lineaarseks pingega nagu see on elastsusteoorias. Sellega sarnasus elastse materjaliga aga piirdubki. Koormise vähenedes elastsest materjalist keha taastab oma endise kuju. Pinnases taastub deformatsioon aga ainult tühisel määral. Kuid ühekordsel koormamisel mõõduka pingega saab pinnase deformeerumise kirjeldamiseks kasutada elastsusteooria seoseid, mida oleks õigem nimetada lineaarselt deformeeruva keskkonna teooria seosteks
bipolaartransistoride korral. Seevastu MOSFET-transistorid on võimelised välja lülitama kõrgeid pingeid ja suuri voolusid ka ilma liigipingeid summutavate ahelateta. Kuna need pooljuhtseadised on väga tundlikud liigpingeimpulsside suhtes, siis osutuvad vajalikeks pinge piirikahelad. Summutusahelad. Õigesti projekteeritud summutusahel võib vähendada peamiselt sisselülituskadusid, mida põhjustab kiire voolumuutus sI, kuid pingemuutuse sU tekitatud kaod 78 a. b. c. Joonis 2.9 mõjutavad samuti muunduri jõuahelat. Tavaliselt ei vähenda summutusahelad kogukadusid, vaid pigem suunavad osa transistori või türistori lülituskadudest summutusahela takistisse ja seega kaitsevad pooljuhtseadist liigpinge eest lülitusprotsessi vältel.
annaabi.ee 
