Nixon ja NSVLst L.Brežnev SALT-1 ehk SRP-1 kokkuleppele: 1. kumbki osapool tohtis ehitada ainult ühe raketitõrjesüsteemi, see oli tähtajatu. 2. Kummagi osapoole raketikandurite arv külmutati 5ks aastaks. Tegelikult see polnud desarmeerimine, vaid külmutamine ehk ei tulnud enam juurde kandureid. 1979. a töötati välja SALT-2, millega olekski alanud desarmeerimine. Kirjutati küll alla, kuid seda ei ratifitseeritud, kuna algas Afganistani sõda. Pingelõdvendusperiood lõppeb. OSCE - EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖNÕUPIDAMINE NSVL põhiliseks välispoliitiliseks eesmärgiks oli saada tunnustust II MS järgsele situatsioonile, kus Ida-Euroopa oli kommunistlik ja 8 riiki olid liitunud NSVLga. Ehk tahtis tunnustust oma piiridele. Alguses lääneriigid ei võtnud vedu, kuid 70ndatel leiti, et seda võib kaaluda. Soomet kasutati lääneriikide ja NSVL vaheliseks suhtluspunktiks, sest Soomega olid NSVL head suhted, kuid ta ei olnud tema võimu all. Soome
Castro võimult kõrvaldada, aga Castro oli sõlminud NSVL-ga kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale tuumalõhkepeadega raketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. See kriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid õnneks lahenes rahumeelselt, sest peale mitmeid päevi läbirääkimisi nõustus NSVL oma raketid Kuubalt ära viima ja ameeriklased nõustusid Türgist NSVL piiri lähedalt ära viima oma raketid. 5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood? Kuidas muutusid ida-lääne suhted? Pingelõdvendusperiood algas 1953. aastal peale Stalini surma. Tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti peale Kuuba kriisi sõlmiti leping, kus NSVL, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid maa- alused katsed, kuid see leping tähendas siiski maailmale palju. Ida Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. 1960. 1970
Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt (Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990) ÜRO loomine Jalta konverentsil määrati, millal (1945 aasta suvel; San Fransoscos; konverentsil 51 riiki Peaassamblee: Tähtsaim organ; liikmesriigid 5 (USA; UK; NSVL;
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses
* s: uute rajajoonte poliitika (Kennedy) * Berliini müür * s: 1963 marss Washingtoni (Martin * Kuuba kriis Luther King) * Praha kevad e Tšehhoslovakkia * s: suure e võrratu ühiskonna teooria kriis, järgnes Brežnevi doktriin 1970ndad * USA Vietnami sõjas * pingelõdvendusperiood * Nixoni doktriin (1970nd algul) 1980ndad * Tähesõdade programm * (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja
1969.a. sai presidendiks R.Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. Tulemus: 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 ??????????????? Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai
Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 laagritest massiline väljaränne USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla Pingelõdvendusperiood tegi pagulastele muret. Pagulasorganisatsioonid protestisid lõppakti allakirjutamise eel lääneriikide kavatsuste vastu tingimusteta tunnustada Euroopa sõjajärgsete piiride puutumatust. USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,. Lä, ja Eesti inkorporeerimist NSVL-I, Eur. Julgeoleku ja Koostöö nõup. tulemused ei puuduta USA ametlikku mittetunnustamispoliitikat. Fordi sõnu kinnitas erinevate resolutsioonidega ka USA kongress
erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? 3. Kuidas käitus NSV Liit pärast sõda Ida-Euroopas? Millised olid Berliini blokaadi põjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür? 4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes? 5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood? Kuidas muutusid ida-lääne suhted? 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy, Nixon, Reagan)? 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? 8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)? 9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K.Adenauer, Saksa majandusime, Hallsteini doktriin, Saksamaa
mis tehti balti riikidega, aga sõda tuli peale. Hrutsov - bulgaaria 1955 sõidavad India-pakistan-birma-afganistaan aasia on tulnud areenile 1954 india ja hiina reguleerivad oma suhted, võetakse vastu rahuliku kooseksisteerimise printsiip pancha sila 1956 sõjalaevaga sõitsid seltsimehed inglismaale londonisse, mida suurem laev seda uhkem. pärast seda olid valmis nsvl-iga rääkima ameeriklased. 1958 käib asepresident nixon moskvas. 1959 teeb hrustsov usa turnee. 1970 pingelõdvendusperiood 72 lepingute sõlmimine saksamaad, poola jne tunnustati euroopas kehtivaid piire 1975 helsinki nõupidamine, kehtivad piriid aktid on igavesed ja puutumatud, aga ameerika teeb selle koha peal balti riikidele erandi, et see ei kehti balti riikide kohta. perestroika, mille käigus tuleb esimese mõistena uus mõtlemine maailmast. 80-ndate aastate teisel poolel nsvl ja usa lahendavad enamikest konfliktidest aasias ja keskameerikast
sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R.Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai
annaabi.ee 
