suhtes lubatavast koormusvoolust ning pinge jagamisteguri lubatavast veast. B Koormatud pingejaguri puhul peame me arvesse võtma, et: Koormatud pingejaguri väljundpinge muutub koormusvoolu kõikumise mõjul, muutudes seda vähem, mida madalaoomilisem see pingejagur on. Mida madalaoomilisem on pingejagur, seda enam tarbib see aga voolu, mistõttu tuleb leida mõistlik kompromiss. Nagu jooniselt 5.15 näeme, jaguneb ahela vool pingejagurit läbides kaheks: koormusvool IK ja takistit R2 läbiv nn põikvool I2. Elektroonikalülitustes valitakse koormatud pingejaguri põikvool kaks kuni kümme korda koormusvoolust suurem. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 13 (13) I R1 U1 + U
nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
UGS G E Usis Joon.1.20 I-MOS transistoridel (indutseerkanaliga väljatransistoridel), mille võimalik tööreziim on ainult rikastusreziimis, on vaja anda paisule sobiva suurusega positiivne eelpinge ja selleks on kõige lihtsam kasutada sisendis pingejagurit (joon.1.21). I D +E R1 RD A VT R2 +2V U
Teatavasti peab võimendina toimiv transistor töötama transistori lineaar reziimis ja selleks on vaja tekitada selles reziimis sobiva väärtusega alalisreziim seda reziimi nimetataksegi tööpunktiks. Joonis 3. Vaadeldavas lülituses kasutatakse esimeses tööpunkti fikseerimist baasivooluga, kuna seal on sisendvool väike ja tööpunkti stabiilsus ei ole kriitiline. Teises astmes on sisendsignaal suurem ja seal on vaja tugevamat stabiliseerimist. Mis tõttu kasutakse pingejagurit koos emitter komplektiga. Teises ahelas on sidestusahel ära jäätud. Otseses sidestuses on elemente vähe ja puudub suure mahtuvuslik sidestus kondensaator, mida ei osata senini integraallülituste sisse tekitada. Taoline lülitus on sobiv just integraal lülituste jaoks sest elemente on vähem ja ta on lihtsam. Samal ajal on aga taolise võimendi tööreziimide valikuga probleeme, nimelt mõjub järgmise
väheneb tarbitav vool ja suureneb kasutegur. Selleks, et transistorid saaksid töötada korda mööda tuleb sisend pinge muuta 2ks võrdseks kuid vastasfaasiliseks signaaliks. Selleks kasutatakse sisend trafot kuid selle ülesande täitmiseks võidakse kasutada ka samasuguse toimega electron lülitust mida nimetatakse faasipöörde lülituseks. Tööpunkt vikseeritakse pingeallikaga sobivaks tööpunkti vikseerivaks pingeks on 0,6- 0,7V pingeallika asemel võib kasutada ka pingejagurit. Signaali esimesel poolperioodil toimib VT1 baasil positiivne pinge, transistor avaneb ja tekkib kollektori vool. Samal ajal toimib teise transistori baasil negatiivne pinge, transistor sulgub ja kollektor voolu ei ole. Järgmisel poolperioodil vahetavad transistorid asendit see tähendab suletakse VT1 ja avatakse VT2. erinevate tranistoride kollektorvoolud kulgevad primaarmähises erinevates suundades ja selle tulemusena indutseeritakse väljundis normaalne vahelduv signaal
kasutatakse mõnikord ka nulleelpinget (joon.5.10.) mis on samuti võimalik, positiivset eelpinget praktiliselt ei kasutata, kuna selline reziim on ebaökonoomne. A UGS ID Usis RD +E VT RG E JOONIS 5.10 I-MOS transistoridel (indutseerkanaliga väljatransistoridel), mille võimalik tööreziim on ainult rikastusreziimis, on vaja anda paisule sobiva suurusega positiivne eelpinge ja selleks on kõige lihtsam kasutada sisendis pingejagurit (joon.5.11.). A UGS ID Usis RD +E VT R2 E 70 R1 +2V JOONIS 5.11 5.7 IGBT transistor (Isolated Gate Bipolar Transistor). Bipolaarsete transistoridega võrreldes on väljatransistoride eripäraks see, et neil suurima voolu reziimis s.o. töötamisel lülitina, ei ole sellist küllastusreziimi kui bipolaartransistoridel, kus kollektori ja emitteri vaheline pingelang ei sõltu teda läbivast voolust
E U sis JOONIS 5.10 I-MOS transistoridel (indutseerkanaliga väljatransistoridel), mille võimalik tööreziim on ainult rikastusreziimis, on vaja anda paisule sobiva suurusega positiivne eelpinge ja selleks on kõige lihtsam kasutada sisendis pingejagurit (joon.5.11.). ID +E R1 R D A VT
nomogrammi kasutusjuhend! 1.14 Takistite segaühendus Segaühendus on selline kombinatsioon, kus esineb nii takistite jada- kui rööpühendust. Segaühenduse võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada
annaabi.ee 
