leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära. Pindobjektid kirjeldatakse ala sisse jäävate leppemärkidega. Kui alal on mitu tähtsat tunnust, siis valitakse välja neist kolm olulisemat ja pannakse kaardile vastavad leppemärgid. Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest
võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) • eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) • kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) • kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart (viimasel ajal kasutatakse “horopleetkaart”) - Esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on klassifitseeritud mingi väärtsue alusel. Pindu eristatakse üksteisest värvi, mustri või kolmemõõtmelist illusiooni loovate efektidega
kasutajal võivad tekkida Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: •mõõtkava ja sellel vastavat üldistust •kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) •eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) •kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) •kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart Kartodiagramm - kaardiandmeid iseloomustav lisadiagramm
· joonte meetod joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info · isaritmiline meetod nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO · dünaamiliste joonte meetod dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist. 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Pindobjektide kujutusviisid: · areaalide meetod vahel ka tekst sees, esitatakse kontuuriga, KVANTITATIIVSE info kujutamiseks · tunnustausta e. kvalitatiivse fooni meetod areaal on taustafooni või mustriga, KVALITATIIVSE info kujutamiseks · koroloogiliste maatriksite meetod pind, mis on viidud sõltuvusse mingi statistilise infoga, areaaliks korrapärased klastrid, mitmekesine
Üldistamise põhifaktoriks on kaardi suunitlus, mõõtkava ja piirkonna iseärasused. Eeskätt näidatakse kaardil need objektid, mis vastavad suunitlusele. Nt adminkaartidel näidatakse kindlasti adminpiirid ja keskused. Reljeefi ei näidata üldse. Hüdrograafiast näidatakse ainult suurimad jõed ja need, mis ühtivad piiridega. Mõõtkava vähenedes jäetakse kõrvale väiksemad joon-ja pindobjektid. Allesjäetud joonobjektid ja pindobjektide kontuurid sirgestatakse (õgevendatakse). Nt kolmekordsel mõõtkava vähendamisel tuleb juba küllalt palju üldistada. Arvestades piirkonna iseärasusi, kujutatakse nt kuivade alade kaartidel ka kõige väiksemad jõed ja järved ja ka kaevud. Rikkaliku hüdrograafiaga aladel võib aga mõned väiksemad jõed ja järved kujutamata jätta. Asustamata aladel nt ka üksikud jahionnid (hütt), aga tihedalt asustatud aladel võidakse välja jätta väikesed asulad
nii kvalitatiivse, kui kvantitatiivse info kujutamiseks). Isaritmiline m-d (nähtused antakse edasi samajoontega, kvantitatiivne info kujutamiseks (õhurõhk, t, samakõrguse jooned)). Dünaamiliste joonte m-d (dün.nähtuste kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist, kvan ja kval info kujutamiseks). 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Areaalide m-d (areal esitatakse kontuuriga, vahel ka tekst sees; kvantitatiivse info kujutamiseks). Tunnustausta/kvalitatiivse fooni m-d (areaal on taustafooni või teksturiga, kvalitatiivse info kujutamiseks), koroloogiliste maatriksite m-d (areaalideks korrapärased klastrid, väärtuse esitus mitmekesine). Horopleetiline m-d (pind on määratud administratiiv või muu
Situatsiooni mõõdistamise üldised nõuded Mõõdistada tuleb kõik kõlvikud/pinnaerisused, mille kontuuri pindala plaanil on üle 30m2 Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised, näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe. Juhul kui kahte külgnevat pindobjekti eraldab joonobjekt (nt aed, hekk), eraldatakse need pindobjektid vaid vastava joonobjektiga ning pindobjektide piirajad (nt kõlvikupiir) ei kasutata. Ühe kõlvikukontuuri sees võib olla üks kuni kolm erinvat pinnatüüpi kujutavad leppemärki. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuse piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid, hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Hoonete mõõdistamise üldised nõuded Hoonete mõõdistamisel peab plaanil kujutav joon andma hoonete ehitusaluse pinna.
3. Iga kaksrakk on ümbritsetud üksrakkude ja nullrakkude jadaga 4. Iga nullrakku ümbritseb üksrakkude ja kaksrakkude jada 5. Lõikumisi, mis pole nullrakud, ei esine Tesselatsioonid võivad olla: 1. Regulaarsed (rasterpilt, ruudustik, kaartide nomenklatuur) 2. Mitteregulaarsed (administratiiv ja poliitiline jaotus, TIN kõrgusmudel, suurte geoandmebaaside jagamine) - Punkt ja joonobjektide taustpinnad - Pindobjektide taustpinnad Ühtlase asetusega mõõtmispunkte käsitletakse esinduspunktidena, mis toodavad piksliväärtusi. Need võivad olla kas ,,ristmikupunktid" või ,,tsentroidid". Esinduspunktid määravad ka tesselatsiooni. Ühtlane jaotus võib olla ruudustik või heksagonaalne Punktid on 0 dimensionaalsed, esinduspunktid aga kahemõõtmelise pinnaüksuse esindajad Regulaarsete tesselatsioonide geomeetria: 1. Kuju objekti geomeetria 2
RDBMS tabel punktobjektide klass Shape välja info hoitakse eraldi koordinaaditabelis Joonis 21. Personal geodatabase for MS Access struktuur Geoandmebaas sisaldab alljärgnevaid elemente: 1) Tabelid hoiavad täiendavat infot objektide kohta, mida saab vajaduse korral siduda geograafilis e ruumiandmestikuga. 2) Objektiklassid (Feature Class) arvutis modelleeritud punkt, joon- või pindobjektide kogud, mille puhul objektid omavad ühist geomeetriat (vt. ka ptk. 6.3). Spetsiaalsetes objektiklassides talletatakse informatsiooni annotatsioonide, ulatuse ja marsruutide kohta. (vt. ka joonis 22) Joonis 22. Objektiklassi (Feature class) olemus ja ülesehitus 3) Nähtuse andmekogud (Feature datasets) objektiklasside konteinerid (mitte tabelid), millel on ühine koordinaatsüsteem/projektsioon ning mis on vajalikud geomeetriliste
Kasutatakse, kui: nähtus on ruumiline või me tahame seda ruumilisena kujutada, nähtus on pidev (levib kõikjal), keeruline algandmestik (teda tuleb lihtsustada) c. Dünaamiliste joonte meetod (dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist) 75. Nimeta 3 pindobjektide kujutusviisi, milles seisneb nende olemus? a. Areaalide meetod (vahel ka tekst sees, esitatakse kontuuriga, KVANTITATIIVSE info kujutamiseks) b. Tunnustausta ehk kvalitatiivse fooni meetod (areaal on taustafooni või mustriga, KVALITATIIVSE info kujutamiseks) c. Koroloogiliste maatriksite meetod (pind, mis on viidud sõltuvusse mingi statistilise infoga, areaaliks korrapärased klastrid, mitmekesine) d
38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses.
38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2. Neid määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatud täitemärkidega. Joonobjekt võib olla kõver- ja sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel, laiemad kui looduses.
täpsusele vastavast suurusest maastikul. Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud puud,tornid, kaevud jne. Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid.
annaabi.ee 
