HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idakaldal. Pindlast suure osa moodustavad põllumaad ja mets. Põhilised majandusharud on masinaehitus, toiduainete tootmine ning metalli, keemia ja puidutööstus. LÄTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Riia Üldpindala: 65 000 km² Rahvaarv: 2,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2014 (€) Läti asub Läänemere kaldal. Pinnamoodi iseloomustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad.
Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Teada on kokku 30
paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte. 5 Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Taimed ja loomad,linnud Pärnu jõe vasakkaldal ja linna kaguosas asub mitmete lahustükkidena Raeküla männikute
pakkujatel tegeleda loodusvaatluste pakkumisega. Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3.Loodusturismi potentsiaal Eestis) on Eesti loodusel olema kõik eeldused, et loodusturismiga tegelevad ettevõtted saaksid pakkuda taime-, looma- putuka- ning ka maastikuvaatlust. Eestis maismaa pindlast katab mets ca. 50%, millest 26% on erineva looduskaitse reziimi all (metsamant). Sood moodustav Eesti pindalast ca. 20%, millest on kaitse alla võetud ca. 18% (Eesti Maaturism 2010). Seega moodustavad Eestis kaitse all olevad piirkonnad ligi 11% terve riigi pindalast ning tähtsaimad kaitsealad Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. 31. detsembri 2010 aasta seisuga on on Eestis 5 rahvusparki, 131
keskkonna üle, rahvastiku majanduslik ebavõrdsus ja linnastumise probleemid. Eelmainitud mured tõmbavad tähelepanu unikaalselt looduskeskkonnalt, hävitavad looduslähedasi pärandkultuure ja vähendavad kogukonnamentaliteeti, mille pinnalt igasugune valitsusväline loodushoidlik mõtlemine üldse võrsuda saaks. Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid Üle Sunda on umbes 180 000 km2 maad kaitse alla võetud. Seda on kuskil 12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast) on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on
rahu tegemist. Moskvas allkirjastatud rahulepingu kohaselt jäi Soome idapiiriks 1940.aasta piir, lisaks sellele pidi Soome loovutama NL-le Petsamo ja maksma 300 miljoni dollari väärtuses reparatsioone. Helsingi lähedal asuv Porkkala poolsaar renditi 50 aastaks Nõukogude sõjaväebaasiks. Talvesõja ja Jätkusõja ajal kaotas Soome langenutena ühtekokku 86 000 inimest, 57 000 haavatut jäid invaliidideks. NL-le loovutatud alad moodustasid 12% Soome pindlast ja neilt aladelt evakueeriti umbes 420 000 inimest. Ometi suutis Soome sõjast välja tulla ja oma iseseisvust säilitada. Riik oli kogu aeg soomlaste administratiivse juhtimise all. Kuigi NL külvas hävitust, pommitades Soome linnu, ei tehtud ühtki linna täiesti maatasa. Oma sõjaväe säilitamise tättu suutis Soome nii 1940.kui ka 1944.aastal sõjast välja tulla organiseeritult ja sõlmida rahu tingimustel, mis olid küll karmid, kuid ei tähendanud siiski maa alistamist.
annaabi.ee 
