· ,,Don Giovanni" (1787) selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks · ,,Cosi van tutte" (1790) oma olemuselt anekdootlik OB. Kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. · ,,Võluflööt" (1791) 2 noore armastuse lugu. Vastandunud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused. Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate. Sümfooniaid on ta kirjutanud ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.
* Alates 1781 aastast töötas Viinis vabakutselise muusikuna, heliloojana, klaveriõpetajana. Andis alguses väga menukaid kontserte. LOOMING * ligi 50 sümfooniat * 27 klaverikontserti * Ooperid ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" * Kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm) * Vaimulikku muusikat, sh ,,Reekviem" ,,VÕLUFLÖÖT" * Üks kõige kuulsam Mozarti ooper, valmis vahetult enne ta surma. * Tegemist on nagu muinasjutuga, vastamisi on hea vs halb (valguseriik vs pimeduseriik) Valitseja kuningas Sarastro, valitseja öökuninganna, öökuninganna tütar Pamina, valguseriigis on ka prints Tamino. Sarastro varastab Pamina ja vangistab ta oma kungiriiki, et ta kurjuse eest päästa. Öökuninganna palkab omale abilise Tamino. Annab talle ülesandeks tuua Pamina valguseriigist ära. Tamino saab omale abiliseks Papageno. Nad hakkavad rändama läbi võlumaailma. Et neil oleks lihtsam antakse neile kaasa kellamäng ja võluflööt.
mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline. Viimane da Ponte libretole oli "Cosi van tutte", mis on oma olemuselt anektootilk OB kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada. Mozarti viimane ooper on "Võluflööt", kus on vastandatud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused, mis on 2 noore armastuse lugu".
südamega kaasa elab. Nekrassovi silmapaistvaim poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada" kõneleb Vene küla masendavast viletsusest, talurahva õigusetusest, lõppematust üle jõu käivast tööst. A. Ostrovski (1823 1886) on pälvinud kirjandusloos "vene draama isa" nimetuse. Ta õppis oma eluteel põhjalikult tundma vene kaupmeeskonna suletud maailma, kus valitses ohjeldamatu kasuahnus, rahavõimule ja kivinenud tavadele tuginev põikpäisus, jõhkrus ja harimatus. See "pimeduseriik" saigi Ostrovski draamaloomingu ainevaldkonnaks. Teosed: "Kaasavaratu", "Talendid ja austajad", "Süüta süüdlased", tippsaavutuseks aga draama "Äike". Suure populaarsuse omandas Ivan Gontsarov (1812 1891) oma romaaniga "Oblomov". Teos käsitles pärisorjade tööle rajatud härrasrahva jõudeelu ja olesklemise laostavat mõju. Romaani peategelase Ilja Oblomovi päev möödub uniselt ja sisutuna, ta ei suuda millegagi toime tulla ning pärast jõuetuid katseid
lõpul kõrgema kättemaksuna. Selles stseenis saavutab peategelane traagilise ülevuse oma väljakutses saatusele, milles ta lõpuni endaks jäädes hukkub. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" tuli Viinis lavale napilt kümme nädalat helilooja surma. Selle tellis ääralinnateatrile Mozarti sõber Emanuel Schikaneder ja kirjutas ise ka muinasjututeemalise libreto. Lugu on täis vabamüürlaste sümboolikat: vastakuti on kaks sümboolset võimu: valeliku ja despootliku Öökuninganna pimeduseriik ning targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks pean läbi tegema hulga katsumusi. Prints Tamino, kelle Öökuninganna saadab Saratsro riigist vabastama oma tütart Paminat, teeb sellel sümboolsel eluteel läbi hea ja kurja, tõe ja vale tundmise eksami ning trotsib vapralt takistusi oma teel. Tasuks jõuab ta lõpuks Paminani, kelle pilti ta on armunud, ning suure armastuse äratundmine aitab tal läbi teha viimase katsumuse, s.o. vee- ja tuleproovi. Tamoni
väga dramaatiliselt. Da Ponte(libretist) nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikaliselt opera buffa, operia seria ja Singspieli stiili. "Võluflööt" - Mozarti viimane Singspeili ooper. Tuli Viinis lavale napilt enne helilooja surma. Selle ooperi tellis Mozarti sõber äärelinnateatrile. Lugu on täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on kaks sümboolset võimu, valeliku ja despootliku Öökuninganna pimeduseriik ning targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. * See teos ühendas kõigi oma aja ooepritüüpide ja lisaks veel draama - ja kirikumuusika väljendusvahendid ning seepärast on kõige hämmastavam teose ühtsus, geniaalne kunstiline tervik, mis on nii ainulaadse ulatusega stiilisünteesi tulemus. Kasutab siin erinevaid zanrite väljendusvõtteid, luues draamakaraktereid ja konflikte. Peetakse tähtsaimaks saksakeelseks ooperiks
„Don Giovanni“ süsee aluseks on 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine „kivist külalisest“-hauamonumendist, kes tuleb kätte maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ on lugu täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on 2 võimu: valeliku 15 Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks. Viimased sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul loodud 3 sümfooniat: Es-duur, g-moll ja C-duur ehk „Jupiter“. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, kuid ei ole Haydni ega Mozarti