ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 130. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 131. Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
suubub paremasse veeninurka Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka 23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 24.Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
· Joonis lk 177 + tv joonis 5 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehaosad. Nendessu suubub tavaliselt mitu lümfisoont (toomasooned), ning väljub 1-2 viimasoont. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, millest tungivad sisemusse vaheseinad trabeekulid. Lümfisõlme pindmine osa koor, sellle all asub säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Veel on seal lümfifolliikul ja kihn. · Lümfisõlme ülesanne on toota lümfotsüüte ja filtreerida lümfi (hävitades teistest organitest lümfiga siia sattunud võõrkehi ja -aineid. · Joonis lk 178 + tv joonis 5 130. Regionaalsed lümfisõlmed. Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid
kiududest. Sidekirme e fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad õõnsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 11. Seedeorganite üldiseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen ja
setest tõmbetugevust andvatest kiududest. Sidekirme e. fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad öönsusi, mis samuti vähendavad liikumisel tekkivat hõõrdumist kõõluse ja naaberstruktuuri vahel. 10. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs (algus, lõpp) Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht
koonduvad rohkete klappidega varustatud lümfisoonteks. Lümfisooned koonduvad kahte suurde lümfijuhasse. Enne verre suubumist peab lümf läbima vähemalt ühe lümfisõlme. 18. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ümarad või ovaalsed herneterasuurused sidekoelised moodustised. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisont, mida nimetatakse toomasoonteks. Nendest väljub aga 1-2 viimasoont. Eristatakse koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Samaaegselt talitlevad nad ka filtritena, mis hävitavad võõrkehi. Lümfisõlmed on ka lümfotsüütide tekkepaigaks. Lümfisõlmed paiknevad kogumitena, millest suurimad asetsevad. kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi.
115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 64 116) Regionaalsed lümfisõlmed? Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses
115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont – TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 64 116) Regionaalsed lümfisõlmed? Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda – küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses
ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont 63 TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, siinused on säsi vahelised urked mida lümf läbib. Ülesanne: sorteerib verd 131) Regionaalsed lümfisõlmed? Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda küünraaugus ja kaenlaaugus. Arvukad lümfisõlmed on kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas kaela lümfisõlmed, Kaenla augus
annaabi.ee 
