-mehaaniku kohustusi. Sellest tuleb teatada vanemmehaanikut. (2) Vahti astuv mehaanik peabolema veenduma, et vahti asuva vahi liikmed on võimelised täies mahus täitma oma kohustusi. (3) Enne vahi vastuvõtmist on vahimehaanik kohustatud teadvustama järgmist: 3.1) laeva jõuseadmete ja süsteemide ekspluatatsiooni puudutavaid vanemmehaaniku korraldusi; 3.2) laeva jõuseadmete ja süsteemide hooldustööde käiku; 3.3) vee taset lastiruumi pilssides, ballast-, loputus-, reserv-, magevee- ja reoveetankides; 3.4) kütuse taset reserv- ja settetankides, kulupaakides ning muudes kütuse hoidmiseks ettenähtud mahutites; 3.5) erinevate pea- ja abisüsteemide, sealhulgas elektrienergia jaotussüsteemide seisukorda ja töörežiimi; 3.6) kontroll-juhtimispuldi tehnilist seisukorda; 3.7) katelde automaatika- ja kaitsesüsteemi, kontrollsüsteemi, kütuse andmise kontrollsüsteemi ja aurukatelde tööga seotud muude seadmete tehnilist
alljärgnevast: - sügavustest kai ääres ja laeva süvisest, kõrg- ja madalvee kõrgusest ja ajamomentidest, kinnitusotste seisukorrast, ankrute asendist ja veesoleva ankruketi pikkusest, peamasina seisundist ja kasutamise võimalusest vajaduse korral - laeval teostavatest töödest, lastitud või lossitud kauba kogusest, laevas olevast kauba kogusest - vee tasemest tankides ja pilssides - põlevatest signaaltuledest - nõutud laevapereliikmete arvust pardal - kõrvalistest isikutest pardal - tulekustutusseadmete seisukorrast - erilistest sadama reeglitest - laeva ja sadamaasutuste vahelistest sidevahenditest, sadama võimude telefoni- numbritest ohuolukorrast informeerimiseks - asjakohaste võimude teavitamise korrast keskkonna reostamise korral. Enne vahi vastuvõtmist peab vahtiastuv tüürimees kontrollima, kas:
1. pootsman 2. vanemtüürimees 20 3. kapten 4. vanemmadrus 54. Millised osad järgnevast loetelust kuuluvad kuivendussüsteemi 1. kogumiskaevud, torustikud, pump, klapid, äravoolutorud 2. kogumiskaevud, pump, hüdrandid, voolikud 3. pumbad, torustikud, sauerid, mõõteavad 4. õhutorud, mõõteavad, pumbad, torustikud 55. Milleks on laeval ballastsüsteem? 1. pilssides veetaseme mõõtmiseks 2. vajalike meresõiduomaduste tagamiseks 3. Sprinklersüsteemi varustamiseks veega 4. trümmide tuulutamiseks 56. Milline vaier on kõige painduvavam? 1. esimene 2. teine 3. kolmas 57. Mida nimetatakse laeva püstuvuseks? 1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3
Maisiterade stoovimistegur on 1,4...1,6 m3/t, maisikruupidel 1,6...1,7 m3/t. 2.9. Suhkru vedu Meritsi veetakse tükklastina peen- ja tükksuhkrut. Suhkur pakitakse kahekordsetesse kottidesse, millest sisemine on polüetüleenkilest. Pealmine kott on kas linane või dzuudist. Suhkur on hügroskoopne ja kergesti kõrvalisi lõhnu külgevõttev last. Stoovimist teostavad dokkerid peavad kandma pehmeid jalanõusid, vältimaks kottide vigastamist. Suhkru veol peab hoolikalt jälgima veetaset pilssides, vältimaks neis suhkrusiirupi tekkimist. Peensuhkru stoovimistegur on 1,3...1,4 m3/t. 2.10. Kohvi, tee ja kakao vedu Nende lastide ühiseks omaduseks on vastuvõtlikkus kõrvalistele lõhnadele, tee ja kakao on ka hügroskoopsed. Ubade puhastamiseks viljalihast pestakse neid spetsiaalsetes basseinides, misjärel nad allutatakse kääritamisele. Kääritamine on vajalik kohvile ja kakaole omase maitse andmiseks. Kääritamise kestus on 5...7 päeva
nimetatakse laeva süsteemideks. ( ) Pumbad ja torustikud koos klappidega = laeva süsteemid Süsteemide liigitus 1. Laeva üldsüsteemid 2. Eriotstarbelised süsteemid 3. Jõuseadmete süsteemid Laeva üldsüsteemid trümmisüsteemid: kuivendus- (trümmipilsi-, , masina pilsi-), ballasti- () kreeni-, trimmi- (diferendi-) veeärastus-süsteem (- , suure koguse vee laevast eemaldamiseks avarii korral) pilsiveesüsteem: (, ) , masinaruumi pilssides oleva õliseguse vee käitlemiseks (masina kuivendussüsteem, separaatorid) tuletõrjesüsteemid (signalisatsiooni- ja kustustussüsteemid) (vesi-, sprinkler-, vihmutus(drencher), vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, auru- kustutussüsteemid eluotstarbesüsteemid veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin
• Miinitraaleri tuled, päevamärk ja ususignaalid. Üle 50 m miine traaliv laev peab kandma esimese masti otsas rohest tuld, mille allpool on kahel poole rohelised tuled. Käigus oleval miinitraalijal peab vööris olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. Päevamärk kolm ümartuld. • Kuivendussüsteem ja selle otstarve.Pilsside ehitus, asukoht, otstarve ja hooldamine. Vee taseme kontrollimine pilssides ja tankides, torustike markeerimine. Pilss on tühimik laeva parda ja kimmistringeri vahel, topeltpõhja all, piki kogu trümmi. Kaetud äravõetavate luukidega, sügavus umbes 60 cm. Trümmi ahtripoolses osas pilsikaevud, mis kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee väljapumpamiseks, sest trümmi pesemisel valgub vesi koos peene prügiga resti kaudu pilsikaevu. Viimasena puhastatakse kaevud