olukorra jaoks mõeldud. Rahvalaul oli rohkem kaasalaulmiseks, kui ainult kuulamiseks. See võimaldas inimesel erinevate meeleolude ja sündmuste puhul täiel rinnal hõisata, kogu südamest halada, sõnajõuga manada või laulu saatel rütmiliselt ringis sammudes ühtekuuluvust tunnetada. Pillimuusika hõlmas karjapasuna tuututused küngaste vahel, lõbusad või unelevad kandlehelid aidatrepil, torupilli kaasakiskuva, läbitungiva hääle kirmasel. Laul või pillilugu on omal kohal, kui see täidab selle kasutajate vajadused ning arvestades maailma kultuuride mitmekesisust, ei tarvitse olla niisugust muusikat, mis tunduks ühtviisi heana kõikide meelest. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Kuigi mina arvan, et rahvamuusikal
ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad: · muinasjutud · muistendid · naljandid · pajatused · RAHVALAUL rahvatants, rahvalaul, pillilugu, rahvajutt. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) regivärsiline rahvalaul e regilaul vanust hinnatakse üle 2000 a. Arvatakse, et alguse saanud itkust (kurbuse väljendamine), loitsudest (soov, palve, sajatus). Enamasti naistelaul. Algselt oli igal laulul oma autor, kuid ajapikku on see ununenud. Teemad: töö, usk, perekond, säilitati teadmisi ammustest aegadest.
aprillil 1972.aastal Eesti Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel nii üksi kui eesti tuntud lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass- ja Cajun-stiili), rockabilly't ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega. Ansambli liikmed momendil: Toomas Kõrvits laul, kitarr Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal.
õhusammas ainult ühe tooni. Õhusamba pikkuse muutmiseks on puupuhkpillide torusse tehtud augud. Nagu igast katkisest torust hakkab midagi välja voolama, nii hakkab puupuhkpillide torusse tehtud aukudest ka õhk välja voolama. Mida lähemal on auk pilli sellele otsale, millesse puhutakse, seda lühemaks jääb õhusammas pillitorus. L. Kikas 10 KASTATUD KIRJANDUS Ene 1 Ene 2 R. Kangro "Pillilugu" 11 Lisa1 Flööt Oboe Klarnet Flagott Lisa 2 Trombet 12 Metsasarv Tromboon Tuuba 13
Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950.-ndail valitsenud stalinistlik suund mõisteti hukka ja see tõi 1960.-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus
Teemaks on inimene, tema seosed urbaniseeruva ühiskonnaga. Fantaasiarikkaid legendidele viitavaid lugusid teeb CONCORDIA KLAR (1938-2004) Sündis Leningradi oblastis ametniku peres. Eestis aastast 1942. Õppis Rakvere 1.keskkoolis, Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1963.a.Töötas õppejõuna. Peeter Ulase abikaasa. Nende tütar samuti graafik. Klar alustas värviliste linoollõigetega, Hiljem meelistehnikaks pehmelakk. Lemmikteemaks on pillilugu puhuv naismuusik. Esialgu sürrealistlik laad, hiljem muutub rahvusromantiliseks sümboliks. 1970.-ndate lõpul kerkib esile noorte naisgraafikute seltskond, kelle töödes segunevad unistuslikkus ja unenäolisus, kasutavad sümboleid ja sürrealistlikke kujundeid. Tehnikaks ofort. Arhitektuur nõukogude Eestis (1960-1980) 1950.-ndail valitsenud stalinistlik suund mõisteti hukka ja see tõi 1960.-ndail kaasa vabanemise. Sel ajal hakkas liikuma ka Lääne arhitektuuri alane kirjandus
Enamasti käisid kogujad kahekaupa: üks kirjutas üles viisi, teine sõnad. Viiside üleskirjutajaiks olid tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi konservatooriumi tudengid Samuel Lindpere, August Topman, Mart Saar, Juhan Aavik, Peeter Süda, Cyrillus Kreek, Juhan Simm. Viise käis kogumas ka soome folklorist Armas Otto Väisänen, kes tegi 1912. a. esimesed eesti rahvaviiside fonografeeringud. Rohkem kui 11 000 laulu, pillilugu ja tantsu jäädvustati üleskirjutuste või fonogrammidena. EÜS-i kogumistöö oli eesti muusikakultuuri edasise käekäigu suhtes pöördelise tähtsusega. See aitas kaasa eesti rahvusliku muusikastiili kujunemisele tulevased heliloojad puutusid otseselt kokku rahvamuusikaga ning talletasid materjali ka järgnevatele põlvkondadele. 3. periood. Rahvamuusika süstemaatiline kogumine ja uurimine jätkus Eesti Vabariigis. Iseseisvusaastail 1918-1941 jätkati kogumisretki
annaabi.ee 
