J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud (vt. viiuli sõrmlaud), häälestuskruvid (vt. viiuli häälestuspulgad). Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri
J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8-kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri. Itaalia ja vene kitarr on kujult sarnased,
J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill.
J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill.
J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast. Harfi mängitakse istudes. Harfimängija õlg toetab kõlakasti ülemist osa, mõlema käe sõrmedega tõmbab ta pillikeeled helisema ja kõlab imeline õrnalt kumisev harfihääl. Harf on populaarne soolo- ja ansamblipill. Kitarr on Araabia päritolu keelpill. Kaasaegse kitarri eelkäijaks oli keskajal väga populaarne pill fiidel. Seda mängiti poognaga. Kitarril on 8- kujuline kõlakast, jaotustega sõrmlaud, häälestuskruvid. Keelte arvu järgi eristatakse 6 keelega itaalia, 7 keelega vene ja 2-8 keelega havai kitarri.
A C c Pythagorase teoreem Pythagoras Vana-Kreeka matemaatik ja filosoof sündis umbes 569 eKr Samoses (Kreekas) rajas Lõuna-Itaaliasse Krotonisse usulis- filosoofilise vennaskonna pütagoorlaste liidu arvasid, et iga asi on arv paarituid arve loeti halbadeks, paarisarve headeks teadsid, et hästi kõlavad kokku vaid need pillikeeled, mille pikkused suhtuvad nagu täisarvud suri umbes 475 eKr. Teoreem: Täisnurkses kolmnurgas võrdub kaatetite ruutude summa hüpotenuusi ruuduga C a b a b c 2 2 2 c B A Võtame 4 võrdset täisnurkset kolmnurka ja Iga sellise täisnurkse need järgmiselt: paigutame kolmnurga pindala on ½ ab
taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus · Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega · Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) · Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest Helilained- Helilained e. kuuldav heli e. heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz 20 000 Hz Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heliallikate näited: pillikeel, kirikukell jpm.
Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest, raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega. Iga keele vibreerimissagedus on pöördvõrdeline selle pikkusega, võrdeline massi ruuduga. Võnke amplituud varieerub vastavalt energia hulgale. Pillikeelt võib valmistada igast materjalist, mis tekitab heli, kui see on tõmmatud pingule ja kui seda näpitakse, sellel poognaga tõmmatakse või selle pihta lüüakse. Vanal ajal valmistati pillikeeled enamasti soolest või siidist. 5 saj. eKr on Pärsiast leitud ka kuldtraadist pillikeeli. Uuemal ajal on levinud nailon- ja teraskeeled. Heli tekitamiseks on kolm võimalust: · keele näppimine üks energiaimpulss ja võnkumine ei kesta kaua st. helid on lühikese kestusega. Küüne või lipitsaga tekib terav heli, sõrmeotsa või pöidla abil tuhmim. · keelte pihta löömine- tekitab püsivama heli. Löögi järel võngub keel kauem ning ülemised
Võnkuv süsteem võib resonantsi korral ka puruneda Vibratsioon: Väikese amplituudiga kiire mehhaaniline võnkumine, värisemine Olulised: o Võnkumise amplituud o Maksimaalne kiirendus o Konstruktsioonide ja organismide üksikkomponentide resonants Lained: ruumis leviv võnkumine Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus) Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a (x0) – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja Sagedus, f – ajaühikus punkti läbiv võngete arv, ühik Hz
proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese → laine levib. Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi. Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus: Pikilained (heli, lained vedrus). Levivad tihenduste ja hõrendustega Ristilained (lained veepinnal, valgus, lained paelaga, pillikeeled) Lained võivad olla ka segu piki- ja ristilainetest (lained vees) Laineid iseloomustavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ühikuks on võnkuva suuruse ühik. Näiteks veelainel pikkusühik (m, mm). Võib olla ka rõhk (Pa) Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – lühim ajavahemik, mille jooksul antud ruumipunkti läbivad kaks järjestikust laineharja. Sagedus, f – ajaühikus punkti läbiv võngete arv, ühik Hz (Hz=1/s)
3.1 Katseisik ja pill Katse viidi läbi 14. oktoobril Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateaduse osakonna seminariruumis C209. Katsealuseks oli II kursuse viiuli interpretatsiooni tudeng Helin Pihlap, kes on viiulit õppinud 15 aastat. Muusikalise keskhariduse omandas Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Andres Leivategija käe all. Viiul, millega Helin mängib, on umbes 100 aastane Saksa tehase pill, mille on kokku pannud Aaro Altpere. Antud pillil on ta praktiseerinud 3 aastat. Pillikeeled on peal olnud 1 kuu ning roopi on sätitud 7.oktoobril. Enne katset määris poognajõhve kampoliga, et jõhvid keeltega paremini kleepuks. Pilli häälestas A442 järgi telefoni aplikatsiooni „Notefork” 'iga ning seejärel kontrollis youtube.com lehelt võetud video järgi „A442 Hz Tone for Instrument Tuning”. 3.2 Ülesanne viiuldajale ja lindistuse läbiviimine Uurija palus viiuldajal mängida endale mugavas helistikus 15 korda oktaavi nii üles kui ka alla
annaabi.ee 
