omavahel. 2 5. MIDA SAID TEADA UUT? MIS OLI VARASEMAST TUTTAV? Sain teada, et pilgukontakt on armastuse väljendaja. Pilgukontakt on olukord, kus teisele vaadatakse otse silma. See on tähtsamaid vahendeid lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamisel. Lapse ja vanema vahel võib olla momente, mis jätavad jälje kogu eluks. Ka pilgukontakti tahtlik vältimine on halvakspanu märk ja võib meelde jääda. Sain teada veel seda, et on olemas õige ja ebaõige armastus. Ebaõige armastuse all mõeldakse kiindumust, mis takistab lapse emotsionaalset arengut, jätab tema tundeelu vajadused rahuldamata, suurendab sõltuvust vanematest ja raskendab eneseusaldust. Kuid õige armastus parandab lapse tundeelu, soodustab tema emotsionaalset arengut ja eneseusaldust, pilt selgineb. Laps vajab õiget armastust, mitte ebaõiget.
Tavaliselt on Aspergeri sündroomiga laste ja noorukite varane areng sarnane aktiivsuse ja tähelepanu häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses suhtlemises. Mõnikord on esimestel eluaastatel hulgaliselt autistlikke sümptomeid (pilgukontakti vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi jooned, hiljem aga on diagnoosiks sobilikum aktiivsuse ja tähelepanu häire. Esimesel eluaastal on iseloomulik häiritud unerütm, puudulik tähelepanuvõime, üliaktiivsus või ilmne pidurdamatus, kehaline kohmakus, ainitine pilk ja liigne detailihuvi, väga varajane
sellest on raske üle ronida". Avatud ja lõõgastunud kehaasend näitab, et nõustaja on kuulaja ja mitte kohtunik. Parim viis seda näidata on istuda käed ja jalad vabalt, mitteristatult ja nõjatuda kergelt toolil ettepoole. Muidugi võib see tunduda algul ebamugav, kuid on väga oluline jälgida oma kehaasendit, kuni see muutub sulle omaseks. Kõige tähtsam on lõõgastuda ja olla rahulik. Teine mitteverbaalse suhtlemise tähtis element on hoida head pilgukontakti ja noogutada. Viimane mitteverbaalse kuulamise aspekt on miimika peegeldamine. Kui inimene on tõsine, ole sina ka. Kõige lihtsam ja edukam peegeldamise viis on jälgida inimest ja lasta tal valida toon. Kui inimene on vaikne ja kurva ilmega, räägi sina ka vaikselt ja ära naera. Püüa peegeldada ka näoilmet ja kehaasendit. Teist oskust võib paremini kirjeldada kui "kergelt-sõnalist". Jaatusele, mille sa annad oma kehakeelega, võid osavalt lisada lihtsaid sõnalisi julgustusi
Miks see nii või teisiti oli, seda enamasti ei teadvustata. Oletada võib, et ka eestlaste ruumiteadlikkus pole kuigi suur. Rene Altrov (Ruum ja kommunikatsioon, 1998) leidis oma uurimistöös, et Hall’i poolt kirjeldatud kultuuridega võrreldes on eestlastel kõige enam sarnasusi sakslaste ja inglaste ruumikäitumisega. Näiteks ei ole tarvis nii inglastel kui ka eestlastel kodus või tööl omaette tuba või kabinetti (ka eestlastele piisab tööl eraldumisest olemasolevas ruumis ning pilgukontakti vältimisest). Samuti kasutavad eestlased ning inglased distantsireguleerijana häälevaljust. Mõlema kultuuri suhtlusnormide kohaselt on ebaviisakas sundida kõrvalist isikut vestlust pealt kuulama. Inglastel on oskus suunata oma häält vestluspartneri poole nii, et see kostub vaevu üle taustmüra. Eestlased säilitavad privaatsuse jutu lõpetamise või hääle tasandamisega. Suletud uste eelistuse poolest on eestlastel sarnaseid jooni sakslaste ruumikasutusega
Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda. Näiteks häirib soomlase ja sakslase omavahelises vestluses sakslast soomlase vähene pilgukontakt. Pilgukontakti puudumist tõlgendab ta ebakindluseks: väikesed lapsed, kes on teinud midagi paha, ei usalda vaadata silma. Soome kultuuris väljendab aga pidev teise silmadesse vaatamine agressiivsust. Kõrvalseisjateks jääme seniks, kuni saame aru, mida inimesed meie ümber mõtlevad. Kuna pettumus johtub sellest, et ei mõisteta teise kultuuri kirjutamata reegleid, siis parim abi on teadmiste hankimine. Kaitsemehhanismidesse pagemine võib pingeid leevendada vaid hetkeks.
Sinu maimiku sõnavara kasvab pidevalt, sest ta kuulab ümberringi toimuvaid jutuajamisi. Laps kasutab sel perioodil paljusid sõnu, vormides neist mõtestatud kahesõnalisi fraase. On ka üks sõna, mida talle endale väga kasutada meeldib, kuid mida ta kellegi teise suust kuulda ei talu - see on "ei". Kasulik teada Lapsega vesteldes on oluline luua temaga tõhus silmside. Lisaks tema tähelepanu hõivamisele ja kuulamisoskuste täiustamisele on kellegagi rääkimisel pilgukontakti loomisele õhutamine ka vajalik sotsiaalne oskus, mis aitab lapsel tulevikus kergemini inimestega suhelda. Sa võid leida, et kui laps ei ole näoga sinu poole, ei vaevu ta sind eriti kuulama. Seepärast seisa tema suhtes nii, et te saaksite teineteisele otsa vaadata. Kõne ergutamine 19.-21. elukuuni Kõneoskus areneb aina edasi ja laps saab aru, et rääkimine ei ole ainult oma tunnete ja
annaabi.ee 
