Kuidas pildistada loodusfotot? Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafia-alaste teadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. See algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Loodusfotograafia kasutab fotograafiat vaid selleks, et jäädvustada piltidel loodusloo kõiki
füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul. Fotograafia on minu arust kõige kaunim kunst, iga pilt on ainulaadne, igas pildis on midagi erinevat. Minu üks lemmikutes fotograafidest on Karl Saue, mõni pilt tema loomingust : Samuti meeldib mullemakrofotodraafia. Makropildistamine on selline pildistamine, kus pildistatavat objekti juba suurendatakse. Filmil tekkiv kujutis on kuni 10× suurem pildistatavast objektist. 3 Tants Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde.
Neid on erinevaid: on kompaktkaamerad, peegelkaamerad, digipeegelkaamerad jne. Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel. Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile, mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel erinevatesse kohtadesse, et pildistatavat näeks õigetpidi ja seda oleks võimalik teravustada. Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad. 4 FOTOGRAAFIA AJALUGU Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H.Schulze avastas 1727. aastal hõbenitraadi valgustundlikkuse. T. Wedgwoodil õnnestus 1802. Aastal hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise tekitada. 1816. Aastal ühendab Nicephore Niepce Camera Obscura(valgustihe
pildistusobjekti ja filmil tekkiv kujutise suuruse vahekord on 0,1× kuni 1,0×. Ehk objekt jääb filmile kümme korda vähendatuna kuni sama suurelt kui ta tegelikkuses on. 35 mm filmi puhul, mille kaadri suurus on 24x36mm tähendab 0,1× suurendust, et filmi peale jääv vaateväli on 24x36cm. 1,0× suurendust tähendab, et pildistatav objekt jäädvustatakse filmile elusuuruses ja pildi peale jääb vaateväli suurusega täpselt 24x36mm. Makropildistamine on selline pildistamine, kus pildistatavat objekti juba suurendatakse. Filmil tekkiv kujutis on kuni 10× suurem pildistatavast objektist. Mikropildistamine on pildistamine, kus pildistatavat suurendatakse filmile enam kui 10×. Objekt ja taust teevad koostööd, ja objektil on alati taust. On väga palju võimalusi nende eksponeerimiseks ja neid koos tööle panna. Inimtüüp. Inimene kui vorm. Inimene kui individuaalsus. Inimesi on palju erinevaid. Ka pildistada saab neid mitmet erinevat moodi
(7 lk 14) Joonis 5. Erinevad objektiivid. 1.2.3 Statiiv Inglise keeles tripod ning tuleneb kreeka keelsest sõnast tripous, mis tähendab kolme jalga. Statiivi kasutatakse, et tagada stabiilsus pildistamisel. Tema miinuseks on kogukus ning raske kaasas kanda. Saab kasutada nii kompakt- kui ka peegelkaameratega. (vt Joon.6) Joonis 6. Statiiv erinevas asendis. 1.2.4 Välklamp Kasutatakse, et tekitada kunstvalguse välku, mis aitab valgustada pildistatavat tumedas ümbruskonnas. Digikaameratel on välk sisse ehitatud, kuid müüakse juurde ka profesionaalseid välklampe, mida saab kasutada samuti nii kompaktkaameral kui ka peegelkaameral. (vt Joon.7) 11 Joonis 7. Eemaldatav välklamp Nikon Speedlight SP-900 12 KOKKUVÕTE
Kuna fotolugu on pildistatud siseruumides, siis on vabandatav natukene kehv valgustasakaal, mis rikub veidi piltide üldmuljet. Samuti on vabandatav mõne pildi udusus. Kuid antud fotoloo trump seisneb eelkõige emotsionaalses aspektis, mitte tehnilises. Emotsionaalselt on pilt väga liigutav. Eeskätt sellepärast, et näha Eesti rahva suusatsempionit pisarates, on raske. Fotolugu koosneb piltidest, millel on Andrus Veerpalu keskplaanis. See tähendab seda, et pildistatavat isikut kujutatakse ainult osaliselt. Tegemist on värvifotodega. Pildi vaatenurk on otse ning objekt on nii esiplaanil kui ka tagaplaanil. Teravussügavus on küllaltki väike, sest pildid on kohati udused. Fotod jutustavad loo, kuidas spordiäss istub oma kaaskonnaga laua taga ning vastab küsimustele ja selgitab olukorda ning kuidas ta pressikonverentsi lõpus pisarates lahkub. "Eesti portreed taldrikutel"
annaabi.ee 
