midagi ebatavalist tegema peaks. Sellise juhtumiga võib kaduda kogu info mis arvutis oli. Raamatuga midagi sarnast juhtuda ei saa. Raamatuid saab rikkuda ainult tahtlikult. Kas kellegiga on juhtunud, et arvuti keeldub töötamast ja tänu sellele jääb mingi vajalik toiming tegemata? Pealgi käib väikestele lastele ja vanuritele arvuti kasutamine üle jõu, seega ei saaks vanemad inimesed raamatuid lugeda. Väikesed lapsed ei oskaks pildiraamatuid kasutada. Lapse arengule aitavad ju kaasa need suure kirjaga raamatud, kust hakatakse esimesi lauseid ja tekste kokku veerima. See võib tunduda pisiasjana aga on samas hiljem ka heaks tugipunktiks edasisele arengule. Arvan siiski et arvuti ei suuda raamatut kunagi täielikult hävitada ega asendada. Lõpetuseks tsiteerin Christian Johann Heinrich Heine'i (saksa luuletaja, elas 1797-1856) ,,Kus põletatakse raamatuid, seal põletatakse ükskord ka inimesi." (ütles ta seda aastal 1823)
- mina tegelane ässitas pidevalt Tommit mehele kallale, koer lõpuks naksaski, kuid mees sellest esiti välja ei teinud, olles saanud vanaemalt allkirja ütles ta lõpuks, et koer ketti panna või maha lasta, mispeale minategelane karjuma hakkas, et Tommit maha ei lastaks - seejärel mindi tagasi koju - õues oli külm, minategelane liigus vaevaliselt kelguga, ema ja vanaema tegid heina, minategelane märkas Mairet ja Aimet jõekaldal ning kihutas nende poole sooviga Maire juurde pildiraamatuid vaatama minna, kuid Maire ütles, et kõik teevad heina ja kedagi pole kodus - minategelane läks jõele, mis oli osaliselt jääs, kuigi ema selle keelanud oli, tahtis jäätumata kohast kalu vaadata, kuid jää hakkas tema all pragunema ja ta taganes ja tuli jõelt ära, sõbrannad uurisid, kas ta jõele mineku eest peksa ei saagi kodus, minategelane suurustas ja eitas - lapsed läksid Juuli juurde sooja, kui neil palav hakkas läksid nad trepist üles otsatuppa
kehakeelt; huvitub pildiraamatutest (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011). LISAINFO: Lapsele meeldib uusi oskusi katsetada: püstitõusmist, ronimist jne. Neid tegevusi tuleb soodustada, aga sealjuures pidevalt jälgida last, sest ta võib kergesti kukkuda. Kuna pildid ja raamatud hakkavad lapsele huvitavaks muutuma, on aeg tutvustada lapsele erinevaid raamatuid - ideaalsed on paksude lehtedega ja kummist raamatud, ka erinevate pehmete materjalidega raamatud. Pildiraamatuid uurides tuleb rääkida lapsele, mida kujutatud on ning võimalusel tehke pildil kujutatu häält. Kuna arenema hakkab kõne, on oluline rääkida lapsega võimalikult palju. Kui hakata lapsele varakult ette lugema, avastatakse, et lapsele 13 meeldib kuulata sõnade ja lausete rütmi ning see soodustab temas hilisemat isikliku lugemishuvi arenemist. Laps õpib rääkima kuulates vanemate häält, selle kõrgust ja rütmi.
tulemusi üle kanda teise. Teoreetiline geograafia on veel noor ja mitte kuigi arenenud. Pole isegi täpselt teada, kas eksisteerib loodus-ja inimgeograafiale ühine teoreetiline geograafia või ainuIt teoreetiline inimgeograafia. INIMGEOGRAAFIA RAKENDAMINE on geograafilise (nii loodus-kui inimgeograafilise) teabe levitamine geograafia vanim ja kõige suurema mahuga rakendusala. Kirjutatakse ja avaldatakse teaduslikke, aine-ja pildiraamatuid ning õpikuid, koostatakse ja trükitakse statistikakogumikke, aga samuti mitmesuguseid kaarte ning plaane, viimasel ajal korrastatakse, säilitatakse ja levitatakse geograafilist teavet ka arvutite abiga. Vanim seda liiki on kartograafia, kuid seda tõrjub välja GIS projekteerimine ja kasutamine. Viimase aja saavutuseks on kaugseire aero ja kosmosefotod. Geo didaktika koolides teabe edasiandmine. Rahvastiku- ja maj statistika kõik rakendused on passiivsed
soodustab laste iseseisvust ja loovust. Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. Kirjutamiskeskus võib asuda kunstikeskusega koos, kuid oluline on planeerida sinna ülesandeid, mis toetavad laste kirjutamisoskust. Näiteks: mustritepaberid, erinevad pliiatsid, millel on küljes värvi sildid Lugemiskeskus. Häälimine on lugemisoskuse aluseks. Sõimelastega saab selles keskuses vaadata pildiraamatuid. Suuremad saavad aga ise juba raamatuid lugeda. Matemaatikakeskus. Matemaatika annab võimaluse palju tegevusi mänguliseks muuta. Teaduskeskust on kerge siduda liiva- ja veekeskusega, kus saab katsetada. (kaevata liiva seest välja esemeid; upub ei upu) Ehituskeskus. Konstrueerimine on loogilise mõtlemise ja loovuse toetaja ning annab lapsele julgust ise proovida ja katsetada samas hoides tegevuse mängulise ja põnevada.
Nukuteater Tittut, mille asutas Ing-Mari Tirén on paljude aastate jooksul süvendanud oma teatraalset väikelastele suunatud esteetikat. Nukkude, muusika, dramaturgia ja totaalse lavakujunduse mis sageli ümbritseb kogu publikut vahendusel pakutakse etendusi, milles on usku, et ka väikesed lapsed saavad teatri keelest aru. Tittut annab sageli külalisetendusi nii kogu Rootsis kui ka mujal maailmas. Sageli kasutatakse algmaterjalina populaarseid pildiraamatuid. Barbro Lindgreni "Metsiku beebi" lood ning ja "Janosch, Väike Karu ja Väike Tiiger" on püsinud mängukavas juba aastaid. Tittut on nn. "sõltumatu grupp". Peale institutsiooniteatrite on Rootsis arvukalt sõltumatuid lasteteatritruppe, kellest 37 on koondunud huviorganisatsiooni Teatercentrum ümber. Huvitav on tõdeda, et kõigist lastest, kes 1999. a. nägid mõnd lasteteatri etendust, olid 65 % vaatamas just sõltumatu trupi lavastust. Täiesti
asetseva klaaskujukese järgi või pistavad käe videomaki kassetiavasse. Selles vanuses on imikud väga uudishimulikud, nii et hea oleks mängida erinevaid tule-ja-võta mänge, kus paned midagi karbi sisse ja lased lapsel avastada, mis karbi sees on. Kümnekuuselt on lapse tähelepanu võime juba niivõrd arenenud, et ta on võimeline ühe mänguasja juures istuma kaua ning sellega mängida. Vanemad võiksid sellel ajal lapsele lugeda erinevaid pildiraamatuid juhtides igal leheküljel tähelepanu piltidel olevatele tegelastele, asjadele, loomadele või muudele sellistele asjadele. Ka pusled võiksid kuuluda selles vanuses igapäevaste tegevuste hulka. Umbes pooleteise aastaselt tekib lastel kujutlusvõime, mis võimaldab tal mõelda mõnele mänguasjale uue otstarbe, näiteks puuklotsist saab auto, pallist päike jne. Vanemad võiksid mängida lapsega sellel eluhetkel rollimänge, panna nad tegema