Dadaismi omakorda kasvas välja ekspressionismist. Suuresti tekkis dadaism maailmasõja mõjutusest kunstnikele. Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid veendunud, et sõja peamiseks süüdlaseks ongi ratsionalism ja loogika ning sellest tulenevalt näeme ka sürrealismis täielikku loogika ja ratsionaalsuse vastandumist. Filmi "Andaluusia koer" puhul näeme kõige puhtamal kujul, kuidas sürrealism on jõudnud filmikunsti. "Andaluusia koer" põhineb eelmainitud sürrealismi reeglitel: Pildikeel ja järjestus ei järgi mitte mingit loogikat ning filmi juhib puhas irratsionaalsus. Tulemuseks on kohati juhet kokku ajav ja samal ajal sokeerivalt üllatav filmiteos. Kui "Andaluusia koer" 1929. aastal linastus, oli enamus publikut täiesti vapustatud - midagi taolist polnud keegi varem näinud. Kuigi väidetavalt ei saanud enamik filmi vaatajatest mitte midagi filmist aru, jättis teos inimestesse nii tugeva emotsiooni, et seda ülistati pöördepunktiks filmi ajaloos ja sürrealismi
maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel)
Reis Itaaliasse tähendas Picassole ka tutvumist klassikaliste muinasväärtustega, nagu Rooma, Napoli ja tuhasse mattunud Pompei. Sealt kogutud muljed peegeldusid tema maalides, kus on antiikrõivaid kandvad figuurid. 1920. aastate alguses lõi Picasso figuure, millele andis liialdatud suurusega anatoomia. Tema piltidel esinesid nüüd hiiglaslike kehade ja tihti väikeste peadega inimesed. Ent just selle liialduse kaudu kujunes Picassol mitte ainult uus isiklik pildikeel, vaid ta suutis vormimoonutustega edastada ka sisulisi tähendusi, näiteks figuuride energilist liikumist või täielikku paigalseisu. 1921. astal sünnitas Olga neile ühise poja. 1925-1934 Sürrealism Picasso püüdis vormi ja sisu teineteisest üha selgemini lahutada. Neil aastail tegeles Picasso intensiivselt ka skupltuuriga, kasutades selles vallas omandatud kogemusi ka maalides ja joonistustes. Picasso ehitas traadist ja plekist konstruktsioone ning vormis pronksist päid ja figuure
sisustuselemendid oma kohta vahetanud või hoopis hävitatud. Nii ongi meil praegu väga raske saada ettekujutust keskaegsest kirikuruumist ning mõista olemasolevate kunstiväärtuste algset tähendust. Kuigi säilinud on vaid väike osa keskajal valminud kustiteostest, on ikkagi nii arheoloogiline kui ka kunstiajalooline materjal selle perioodi kohta tunduvalt rikkalikum kui kirjapandu ning räägib ka mõneti teistsugust keelt. Pildikeel funktsioneeris keskajal iseseisva meediana. Seega kõnelevad meie kunstimälestised siinsetest oludest selgemat keelt, kui kirjapandud tekst. Kasutatud kirjandus: "Lühike Eesti kunsti ajalugu" Sirje Helme, Jaak Kangilaski, 1999, lk. 9- 37 "Kunstikultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski, 2003, lk.152- 172 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3007:eesti- keskaegne-visuaalkultuur&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3104 http://www.loodusajakiri
komplekse, suhteid vanematega... -Freudismi järgi on vajadus kunstiloominguga tegelda seotud allasurutud alateadvuslike ihadega -Psühhoanalüütilise meetodi abil on võimalik uurida ka teose tegelasi. -Psühhoanalüütikute üheks meelistegevuseks on otsida teoses peituvaid sümboleid ja anda neile tegelasest lähtuvaid seletusi -Põnevad zanrid on pshhoanalüütikutele müüdid ja muinasjutud, mille tõlgitud meeleolukad pildikeel avab vanade lugude varjatud poole, mis pealiskaudsel lugemisel jääb märkamata Eesti venelased mõjutavad poliitikat. Ajalugu kui arvamuste kujundaja. Integratsiooni programm. Keeleprobleem. ,,Proua Dalloway" Kui rääkida pronksiööst, siis ma ei ole selles kahjuks sugugi kindel. Tavaliselt mulle ei meeldi lükata kogu vastutust riigi õlgadele. Kuid seekord tahan keskenduda just riigi tegevusele, sest nimelt riigi käitumine on selle aasta jooksul kõige vähem muutunud.
· suulisuse teooriad: rahvaluule suuliskirjalike vormide uurimised suulist kultuuri iseloomustab: · keskendumine protsessile, korduvale nähtusele ja mitte sündmusele või tulemusele · vajadus korduvaks taasesituseks · mälu abivahendid on nii looduslikud (tuttavad lõhnad jne) kui ka inimese loodud sümbolid · toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida toimetatakse. · Iseloomulik on kaemuslikkus(pildikeel) nt kui vanemad naised märkavad, et noorem on rasedaks jäänud, seotakse talle ette põll. St, et ta ei pea enam mõisatööle minema. kirjalikku kultuuri iseloomustab: · keskendumine ainulaadsetele sündmustele: mis on erandlik, toimub esimest korda jms · huvi põhjustagajärg seoste vastu, tulemuse vastu; tsükliline ajatunnetus; lineaarsus · terava tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus ja mitte protsess
annaabi.ee 
