5.Miks kasutatakse ketta formaatimist? - Ketta tööks ette valmistamiseks nii, et sellele oleks võimalik faile salvestada. Selle käigus kustub kogu senine info kettal. 6.Mis on Teie arvuti operatsioonisüsteem koos versiooni numbriga? Microsoft Windows XP (MS WinXP) Professional Version 2002. 7.Mis on Teie arvuti muutmälu maht? 1,69 GHz 8.Kui palju vaba ruumi on Teie arvuti kõvakettal? 11,0 GB 9.Nimetage tekstifailie laiendeid. txt, rft, doc, sxw, odt, pdf. 10.Nimetage pildifailide laiendeid gif, jpeg, jpg, bmp, png 11.Arvuti kuupäeva ja kellaaja muutmine: CP > Date/Time (või topeltklõps stardiriba kellaajal). 12.Kuupäeva, kellaaja, arvude ja rahaühiku vorming (22.10.08 > 22.okt.2008) RP > Regional Options 13. Vaikimisi (default) printeri määramine CP > Printers and faxes > märgendada sobiv prinet > Set as default Printer kohmenüüst või Fail-menüüst 14.
protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 3 GHz. Arvuti võimsust ehk kiirust saab ka vaadata RAM mi järgi.
· Võrgu läbilaskevõime parem kasutus võrgus asuvate ühisfailidega töötamisel. · Windows ReadyBoosti suurem jõudlus, tänu millele kulub operatsioonisüsteemil Windows vähem aega talveune- või puhkereziimist naasmiseks. · Väiksem energiatarbimine, kui arvutiekraan on pikka aega jõudeolekus. · Täiustatud sisselogimine, nt kui kasutate ettevõtte sülearvutit väljaspool ettevõtte võrku. · Suurte pildifailide kiirem avamine. Muudatused otsingus SP1-s on ka oluline muudatus Windows Vista töölauaotsingu jaoks. Nüüd saate valida vaikimisi töölauaotsinguteenuse, sarnaselt vaikimisi otsinguteenuse valimisele, veebibrauserite ja meediapleierite jaoks. SP1-ga pääsete nüüd oma eelistatud otsingutulemusteni menüü Start ja Windows Exploreri kaudu. Muudatused mälu (RAM) aruannetes SP1 muudab ka viisi, kuidas kuvatakse installitud muutmälu (RAM). Enne SP1 võrdus
värve. Hele-tume informatsioon ja A ja B värvid e kromaatiline info. - Grayscale- pildi esitamiseks kasutatakse 256 halltooni, pildifailis on igal pikslil väärtust nullist (mustast) 255ni (valgeni). Nende vaheväärtused on halltoonid. Samuti 8 või 16 bitine iga piksli kohta. 50)Failiformaatide kirjeldused: - TIFF tagged image file format. Laialt levinud pildifailide formaat, mis toetab kuni 24-bitist värvisügavust. Ei esine kvaliteedikadusid. - PSD photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe Photoshopi loodud faili algupäraseks faililaiendiks. - EPS encapsulated postscript. Standardformaat, mis võib sisaldada teksti, vektoreid, rasterpilte. Kadudeta kokku pakitud formaat. 11 | d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused
vähendada ääriste laiust või kirja suurust. Prindivaatevõimalus muudab tekstiredaktori kasutamise mugavaks. Kahjuks ei võimalda WordPad teksti paremat serva joondada, millest oleks kasu pikemate aruannete korral, ega automaatselt lehekülgi nummerdada. Joonistusprogramm Paint Selle programmiga saab piisava kannatlikkuse korral hiirega joonistada pildi, nt mingi skeemi või logo. Joonistamine ise on üsna vaevaline. Paremini sobib Paint olemasolevate pildifailide korrigeerimiseks, neist mingite osade väljalõikamiseks, tekstide lisamiseks, pildivärvide muutmiseks jmt. Programm käivitatakse stardimenüü korraldustega All Programs, Accessories, Paint, mis avavad tühja jooniseakna. Menüü File korraldusega Open võib selles avada mõne olemasoleva pildi. Paint töötab rastervormingus (BMP, GIF, JPEG) failidega. Iga pilt koosneb paljudest ruudukestest (pikselitest). Redigeeritakse kas üksikute pikselite kaupa, mis
bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt; · lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise programmi valikust jt) aga mitmeid kordi rohkem alates ligikaudu 25 kB st. · 1 minut muusikat olenevalt salvestuse viisist aga üle 1MB. 3.3 Arvuti võimsus Arvuti töökiirust, võimsust mõjutavad kõige enam · protsessori taktsagedus (ühik MHz),
o suures koguses narkootilist ainet. (KarS § 184. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Tulirelvi läbiotsimisel ei leitudki. Kirjeldades läbiotsimisprotokollis läbiotsimise tulemusi, istus U T kabinetis kirjutuslaua taga. Tema pilk langes laual oleva T-le kuuluva sülearvuti erootilise tooniga taustapildile. U asus uurima, mida arvuti ketastelt võib leida. Kahe tunni möödudes avastas U pildifailide seast ühe, millel oli kujutatud U hinnangul nooremat kui kaheksateistaastast isikut situatsioonis, mis U arvates oli pornograafiline. (KarS § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine) U kirjeldas läbiotsimisprotokollis nii narkootilise aine kui ka nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis kujutava pildi leidmist. Narkootilise aine ja T arvuti võttis U endaga kaasa.
annaabi.ee 
