● Koorega laastu katusele ei panda, sest koor seob niiskust. ● Laastkatuse kalle peaks olema suurem kui 40 kraadi. 19. veebr 2013. a Hoone osad 14 19. veebr 2013. a Hoone osad 16 Laastukatuse löömine 2 Pilbaskatus ● Laastud naelutatakse roovlattide külge peente naeltega, kumer pool ● Pilbas on on katuselaastu eelkäija. ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses ja allpool asuva
okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st. aeglaselt kasvanud okaspuust lhestatud pilbastest katuse iga on hinnatud 50-80 aastale. Seda tüüpi on kasutatud enamasti hoonete juures, kus katuse puhul ei ole tähtis selle täielik vettpidavus (sepikojad, suveköögid, paadikuurid). Sobiva suurusega puutüvi poolitatakse pikuti ja sisemisi pindu õõnestatakse veidi, et tagada vee äravool. Lohandikud paigaldatakse katusele sarnaselt laudkattega -
rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid.
Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus, rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat. Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt, naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel:
5 6 4 Rookatuse latid seestpoolt vaadatuna. Kättesaadav: http://no.spam.ee/~tonu/gallery/var/resizes/Estonia/Seto_talumuuseum/rookatus_sisevaade.jpg?m=1315588858 5 Masso, T. Väikemajad. Tallinn 1990. Lk 157- 159. 6 Rookatuse lõige. Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 2012 LAASTU- EHK PILPAKATUS Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm
vagusat ringvoolu kiirendaks, sest ta tahab kaua elada ja tema teine südameklapp ei ole mitte veata. Seepärast sõuab ta aeglaselt ning ühtlaselt ja loovib mööda inimestest, kes teda võiksid pahandada, nende alla kuulub ka tema pooleliolev maja. Valmis on Ülem-Baieri talumaja stiilis plaanitsetud villast ainult alumine kivist kord; valgeks lubjatud müüris pilutlevad aknad ilmutavad ruumide elatavust. Tänavu paigatud pilbaskatus ja värskelt valgendatud korstnad aitavad pildi nägu veel kirjumaks teha. Hoonel on midagi mõne hiigla-looma luukerest, millelt kullid liha juba ära on kandnud. Auahnust ei või Kremeritele sellepärast ette heita. Tal on ainult paar vana armastust: haruldased sigaripitsid, tuhatoosid, salvrätiku-rõngad ja taskunoad ning märksa odavama naisteenija asemel piltilusat prisket kammerteenrit ümmardajaks peab.