anekdoodid ning palju muud põnevat. Naljaleht on uus leht Järvamaal. Leht maksab 0.5 eurot ja ilmub igal reedeti. Sinu uued ideed ja pildid on mile tere-tulnud. Põnevat lugemist ja mõnusat ristsõnade lahendamist. Selles lehes · Anektoodid · Naljakad pildid · Ristsõnad · Keerdküsimused · Lähenevad üritused · Kes on uue lehe loojad ja kust tuli selline idee ANEKDOOTE Jänes näeb hunti pikutamas ja küsib alandlikult: "Kas puhkate, hundionu?" "Idioot, ma olen ju püünises!" Seda kuuldes pistab jänes sõimama: "Sa igavene lurjus, vedeled mul siin tee peal ees!" ... Blondiin läheb hommikul kaalu peale ja avastab, et on tervelt 2kilo alla võtnud. Ta mõtleb paar minutit ja siis tuleb talle äkki meelde, et ta pole pannud veel meiki peale...
Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde. Ühel päeval märkab Urlich oma jalutuskäiku tehes kaunist näitsiku kuuendikimees Prillupi hoovipeal pikutamas. Ta tundis hetkega, et midagi tema sees on teisiti, midagi sellist, mida ta pole varem kogenud. Ta ei tundnud toda kaunist neidu, ent ei saanud oma pilku talt ära. Noor daam, keda Kremer silmitses oli Mari, Tõnu Prillupi kadunud naise õde, kes tuli kohusetundest Prillupi juurde oma õe laste eest hoolt kandma. Nüüd hakkas Kremer nuputama kuidas teise mehe naist endale meelitada. Lõpuks tegi ta
Aegamda valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal keskl vajutasin vanamehe toa ukselingi alla ja avasin ukse vga aeglaselt ja tasakesi. Stasin ja katsin laterna ning pistisin selle enne uksvahelt ettevaatlikult sisse ning upitasin pea osavalt ukse vahest sisse. Seda kike tegin ma nii aeglaselt, et mul lks pikalt, enne kui ma sain nha vanameest tema voodis pikutamas. Kaheksandal l libises mu npp kogemata plekkriivile ja vanamees kargas istukile, kuid ma ei pgenenud. Vanamees oli hirmul. Nad olid mlemad nimoodi umbes tund aega. Lasin mne kiire laterna alt vanamehele langeda ja need langesid tpselt tema silma. Mul ji di luudes tarretuma. Hoidsin kiiri tema silma peal ja me mlemad kardsime. Jrsku tmbasin ma laternalt katte maha ja sstsin vanamehe voodi poole. Ta karjatas korra. Tmbasin ta voodi pealt maha ja lkksin voodi talle peale
elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama. Teine peatükk Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha teistmoodi jalutuskäigu. Kui ta Prillupi õuest mööda oli minemas, nägi ta naisterahvast maas pikutamas. Esimene mõte oli Kremeri, et siin peres magatakse äripäeval, aga siis nägi ta lähemalt naise nägu ning arvas, et too on külaline. Ulrich astus kolm sammu edasi, kuid seejärel pööras tagasi ja plaanis küsida, et kes too on. Kremer mõtles veel, et kus Leenu on. Kremer läks ligemale ning küsis kas sa oled siitpere inimesi? Kuid naine ei vastanud. Kremer läks koju tagasi ning jäi naisest mõtlema, et kes too selline on. Paari päeva pärast leidis ta Mari enda
Kord peale keskööd jäises kevadtuules kodu poole vantsimas, peaaegu komistasime külmal kõnniteel lebavale "salaryman"-ile (ühine nimetaja ülikonnas palgatööliste kohta), kes oli enne kojuminekut otsustanud väikese kosutava joobnud uinaku kasuks külmal asfaldil. Näol vaevumärgatav õnnis naeratus, näis ta oma olukorraga ülimalt rahul olevat. Inimesed tema ümber häirimatult oma õiseid asjatoimetusi jätkamas itc. Teda seal kaitsetult pikutamas vaadeldes jooksid silme eest läbi pildikesed kodust: tüli norivad joodikud, verised kaklused, rõõvkallaletungid - mingi teine planeet vist. Metroos, kus enamus inimesi veedab 1-3 tundi oma päevast, pannakse pagas lihtsalt pea kohale restile, et siis pingil istudes sügavasse õiglaseunne vajuda. (Neil on haruldane anne minutiga uinuda et siis täpselt oma peatuses virguda.) Kui juhtud midagi kaotama, siis tõenäoliselt leiad oma kadunud asja hiljem leiubüroost.
leitud, koduõuele. Kotkamuna haudus päeval päike, öösel eit ise. Kala palus end merre tagasi lasta, taat viiski kala merre. Munast koorus tugev lind, kes lendas minema. Tamm ja kuusk kasvasid taevani. Taat läks tarka otsima, kes puud maha raiuks. Eit läks loogu võtma ja leidis kodus kasvand kotka. Kotkal oli tiiva all mees, kel käes kirves. Kalevipoeg oli pikalt puhkama jäänud. Ärganuna asub ta teele, et ema jälgi leida. Ta jõuab Tuuslari talu juurde ja näeb teda murul pikutamas. Kalevipoeg kisub üles tüveka tamme, et sellega röövlit vemmeldada. Tuuslar nõiub endale sulgedest sõdalased. Kalevipoeg ei kohku ja keerutab vemmalt, et mehed murule niidetakse. Kui sõdalased hävitatud, hakkab Tuuslar paluma. Ta tunnistab oma röövlitegu ja sedagi, et pikne ta uinuma sundis ning ärganuna ta Lindat enam kusagilt ei leidnud. Poegade kättemaksu kartes põgenes Tuuslar koju tagasi. Kalevipoeg ei halasta ja lööb Tuuslari maha. Siis hakkas Kalevipoeg talust ema jälgi
[Wieger 40] Esitatud kujul, kuid mit- te segamini ajada. Kujutab pesa, kuhu linnud p¨aikese l¨a¨ande loo- jumisel laskuvad. [Henshall 88] Algselt korv, algeline veinipress, t¨ahendus `l¨a¨as' on foneetiline laen. [ 93] Foneetiline laen linnupesa kujutisest. 116 [Vaccari 50] Mees puhkamas puu all. [Wieger 40] Mees seisatumas puu all, analoogia . [Henshall 88] Mees peatumas ja puhkamas puu k~orval. [ 93] Mees puu najal puhkamas. 167 [Vaccari 50] Koer pikutamas oma isanda k~orval. [Wieger 40] Mees matkimas koera v~oi panemas teisi koera moo- di k¨aituma. Roomama, kukkuma, k¨ uu¨rutama. [Henshall 88] Koer k¨ uu¨rutades haukumas v~oi foneetiliselt haukumine. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud. 109 [Vaccari 50] Kaks meest kandmas varda otsas rasket kandamit: mis see k¨ull v~oiks olla? [Wieger 40] M¨ark puudub. [Henshall 88] Inimene olema v~oimeline s.t. kandmas kummargil midagi.
annaabi.ee 
