Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Tänan Kuulamast! 2013
seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem. Kui kontoritööd tehes ei mängi see eriti suurt rolli, siis mängimiseks kasutatakse tänapäeval juba enamasti alla 1 ms tagasiside ajaga monitore. Alates 21. sajandi algusest on kasutusel LCD-kuvarite tehnoloogia, mis peale piisavaid täiustusi on nüüd kasutusel ka telerites. LCD tehnoloogia koosneb väikestest molekulidest,
). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides. 10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta. Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid.
Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on DPI (pikslit tolli kohta). · Kaadrisagedus: Näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Mõõtühik herts (Hz, võnget/korda sekundis). 5 · Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Mõõdetakse nii gtg (hallist-hallini) kui btb (mustast-mustani) aega, mistõttu tulemused pole alati võrreldavad. Mõõtühik millisekund (ms). · Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Kuidas töötab LCD monitor (pildil) ELEKTRONKIIRETORU EHK CRT Tööpõhimõte Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille
Muutmine seisneb lisamises n. Kartodiagrammi Saab lisada kõikvõimalike lisaandmeid erineval lisamine jms. kujul(tekst, tabelid, graafikud, jms) Raster andmemudel: • Raster andmemudeli (graafika) kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. • Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks e. võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi (ruutu) e. rakku nimetatakse piksliks. • Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektor andmemudel: • Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide baaride kaupa (matemaatikas: vektor suunatud sirglõik). • Sarnaselt matemaatilisele vektorile iseloomustab ka geograafiliste andmete vektorkuju algus- ja lõpp-punkt ning suund. • Atribuudi info saab “kinnitada” eraldi kaardiobjekti külge.
7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead). Raster andmemudel - ruum on jaotatud kindla suurusega ruutudeks ehk võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi e rakku nimetatakse piksliks. Raster andmemudeli kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. Igal pikslil on kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Piksel – digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element, millele saab sõltumatult kinnistada atribuute Miksel – piksel, millele vastaval geograafilisel alal vastab mitu nähtust. Tekib alati kahe nähtuse piiril ja juhul kui nähtuse variatsioon on suur võrreldes piksli mõõtmetega. Kaardiobjektid moodustuvad rasterstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – üks piksel 2. Joon - reas asetsevad pikslid
Igas kanalis on kas 8 või 16 bitti piksli kohta. - CMYK 4 värvikanalit tsüaan, magenta, kollane ja key-must. Igas kanalis on 8 või 16 bitti piksli kohta. - LAB saab kirjeldada praktiliselt kõiki inimese silma poolt eristatavaid värve. Hele-tume informatsioon ja A ja B värvid e kromaatiline info. - Grayscale- pildi esitamiseks kasutatakse 256 halltooni, pildifailis on igal pikslil väärtust nullist (mustast) 255ni (valgeni). Nende vaheväärtused on halltoonid. Samuti 8 või 16 bitine iga piksli kohta. 50)Failiformaatide kirjeldused: - TIFF tagged image file format. Laialt levinud pildifailide formaat, mis toetab kuni 24-bitist värvisügavust. Ei esine kvaliteedikadusid. - PSD photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe Photoshopi loodud faili algupäraseks faililaiendiks.
seeläbi eraldavad ka vähem soojust. Monitori rollis kasutatakse korpusega kokkuehitatud aktiivmaatrikskuvareid (active matrix LCD), varasemal ajal ka passiivmaatrikskuvareid. Aktiivmaatriks- ja passiivmaatrikstehno- loogia erinevad selle poolest, et viimasel kasutatakse ainult juhtivaid radasid pikslitele sig- naali andmiseks, esimesel on aga pikslite juures ka transistorid ja kondensaatorid, mis hoia- vad pikslil mõnda aega ise signaali. Selle tulemusena saadakse aktiivmaatrikskuvaritel kõrge kontrastsuse ja hea reaktsiooniajaga pilt. Igal aktiivmaatrikskuvaril on pikslite arv maatriksil fikseeritud, st. kuvaril on olemas füüsiline lahutusvõime. Füüsilisest kõrgema lahutusvõime seadmine pildile kvaliteeti tegelikult ei lisa. Sülearvutite juures ei saa kasutada tavalisi (PCI, AGP jmt.) laiendusplaate. Tarvitusel on
Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga. Ja seda mitu bitti ühe piksli kohta salvestatakse nimetame värvussügavuseks (color depth, bit depth). 8 bitise pildiga saame juba ühele pikslile määrata 256 värvi, 16 bitisele 65 536 värvi jne. 5 Rastergraafika failiformaadid
annaabi.ee 
