ning pakkus ka meelelahutust. *kontratants – kontratants kahes reas v. nelinurgas vastamisi tantsitav tants. *ringtants- *rahvaluule- *töölaulud- Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. *kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill) *loits- Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised ** loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *lõõtspill- Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali,
Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised: *loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud); arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Itkud Itk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule.
kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) - Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne) - Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud:
kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) - Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne) - Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud:
Kihnu pulmahõise, Theodor Saar Loodushäälendid (e. Loodushäälte imiteeringu) o Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil), maagilise (nt indude äratamine) või meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga . Pääsukese laul, Elfriide Tooming Loitsud (lausumised, nõiasõnad o Loodusjõudude, loomade ja lindidega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) o Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamiseks, õlletegemiseks, võitegemiseks, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) o Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne Oluline on ka lugemise sugestiivsus.
folklore.ee/Berta/index.php 12. Varafolkloorsed vokaalžanrid (I.Rüütel) 1. Hüüded ja hõiked, so. mitmesuguste tööde jm tegevusega seotud hüüded, hõiked, huiked jne, millel on a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon. 2. Loodushäälendid ja looduskõnelused. 3. Laulud muinasjuttudes. 4. Loitsud: a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne); c) töö edendamiseks (tulesüütamise, keedu-, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5
ee/Berta/index.php 12. Varafolkloorsed vokaalzanrid (I.Rüütel) 1. Hüüded ja hõiked, so. mitmesuguste tööde jm tegevusega seotud hüüded, hõiked, huiked jne, millel on a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon. 2. Loodushäälendid ja looduskõnelused. 3. Laulud muinasjuttudes. 4. Loitsud: a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne); c) töö edendamiseks (tulesüütamise, keedu-, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5
4.4. MuinasjutulauludMuinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. 4.5. LoitsudLoitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised · loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); · inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); · töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud);· arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates