Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies ta Jaapan Võru 2014 Asukoht kaardil 35° N, 136° E Aasia rannikul, Vaikses ookeanis naabrid Põhja Korea LõunaKorea Venemaa 377 835 km² pindala omapärane piklikult kaares kitsa kujuga riik Riigi andmed Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart Jaapani pealinn on Tky Riigikeel on jaapani keel Rahvaarv 126 659 700 (2012) Kultuur Geisad on kõrgelt haritud Jaapani naised Sumo maadlus on kultuuri üks osa geisad Sumo maadlus Kultuur Fuij mägi on jaapanlastele väga tähtis Jaapani rahvustoit on Sushi
Sibirica siberi seedermänd *Võrse karvane(tihedad punakas-pruunid karvad), jäme. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad, okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva. Perekond hiibapuu (Thujopsis) 23) Thujopsis dolabrata harlik hiibapuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohalised, all valged õhulõhe laigud.*Käbi(1,2-1,8) võrsel püstiselt, piklikult kerajas, pruun. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Perekond elupuu (Thuja) Ühekojalised, lehed okkataolised või soomusjad. 24) Thuja occidentalis harlik elupuu *Võrset katavad soomusetaolised lehed, pealt tumerohelised, alt kollakas-või helerohelised. Õhulõhe laike pole näha. Soomuste peal õlinäärmed. *Käbi (~1), ovaalne, 6-8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige.
* Aesculus hippocastanum - harilik hobukastan - lehed sõrmjad 5-7 - äraspidi munajad, lühikese järsult teravaneva tipuosaga - tumerohelised, alt heledad - tumepruunid karvatutid (massiivne, justkui valge hallitus kohati, suured äraspidised, sakid nagu kastanile!?) * Rhamnus catharticus - harilik türnpuu - ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas)
kopsusegmentideks, mis jagunevad sidekoe varal kopsusagarikeks. Sagarikevahelise sidekoe elastsete kiudude rohkus annab kopsudele nende iseloomuliku vetruvuse. Kopsuseid toidab aordist algav bronhiaalarter 35. Bronhiaalpuu. Kopsu alveoolid. Bronhiaalpuu lõpeb kopsudes terminaalbronhioolidega. Iga terminaalbronhiool jaguneb hingamisbronhioolideks, mille seintes esineb juba üksikuid alveoole. Hingamisbronhioolid jagunevad alveolaarjuhaketeks ja viimastele järgnevad piklikult laienenud alveolaarkotikesed. Alveolaarjuhakeste ja alveolaarkotikeste sein on kogu ulatuses kaetud kopsualveoolidega, kus toimub difusioon. Alveoole iseloomustavad väga suur pindala ja väga õhukesed seinad. 36. Kuseorganid. Üldine iseloomustus. Kuseorganiteks on neerud ja kuseteed. Kuseteede koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide likvideerimine uriini näol. Neerude talitluse kaudu
lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekond Thujopsis Sieb. & Zucc. HIIBAPUU Perekonnas 1 liik. Thujopsis dolabrata Sieb. & Zucc. hiibapuu Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad. Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasi- pöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. Paljundatakse seemnetest ja ka vegetatiivselt. Seemnetest kasvatamisel kiirekasvuline, pistikutest paljundamisel aga aeglase kasvuga, kasvades sageli laia tiheda keraja mitmeharulise põõsana. Meil paljundatakse põhiliselt vegetatiivselt (pistikuist), kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p
käe kõrguse. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest. Kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. · Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad · Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. · Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana
panna, ICD peale magneti paigutamisel lülitub selle südamerütmi äratundmise funktsioon välja, seetõttu peab meeskond olema valmis defibrilleerima. b) Neurostimulaator Eriti tuleb arvestada liigutushäirete (m. Parkinson’i, essentsiaalne treemor, generaliseeritud düstoonia, valusündroomid jne)raviks paigutatud elektrooniliste implantaatidega (neurostimulaatoritega) . Nendel patsientidel on enamasti rangluu all (ühel või mõlemal pool) implantaat, piklikult ovaalne ja suurem kui südamerütmur (enamasti ümmargune) ühe või kahe juhtmega kõrva tagant ühelt või kahelt poolt lauba poole suunduv. Need elektroodid ja impulsi edastamise süsteem hoiavad ära kontrollimatu värisemise jne. Olulised aspektid kiirabibrigaadi jaoks: nende patsientide kardioversioon on võimalik ilma kesknärvisüsteemi kahjustamata, kuid võib juhtuda, et stimulaator lülitub elektrilise
annaabi.ee 
